hapnik

"Jaa-jaa, on tore see, et on jälle pühapäev"- minu arust on see päris vale laul. On tore, kui on kolmapäev või neljapäev või reede või laupäev- need kõik on juba nädalavahetus. Aga pühapäev? Esiteks ei ole pühapäev õige juba sellepärast, et enamasti tähendab see kas laupäevasest peost aklimatiseerumist, maapuhkust või welco mängul jooberdamist. Igal juhul on tegemist nädalavahetuse pikendusega. Teiseks ei ole pühapäev õige sellepärast, et kui on tegemist rahuliku nädalavahetusega, siis tähendab pühapäev õppimist. Ja näiteks praegu on küll käes maailmalõpp, sest ma olen oma bakatööd kirjutanud täpselt 4,5 päeva jaaaa käes on hapnik, ummik, tebor, maailmalõpp ja muud jutud. Kui keegi saab aru, mida ma seal töös tegema pean, siis võiks mulle ka teada anda.

Üldiselt jah olen mitu päeva raamatukogus elanud ja Anettega seal ringi hänginud, me oleme juba raamatukogukunnid. Reedel käisin pärast õppimispäeva Ummi sünnipäeval, mis osutus päris meeleolukaks ürituseks, kuigi ma eriti kedagi ei tundnud. Mängisime natuke aega bailat ja Antti ning Risto suureks rõõmuks sain ma eriti kaua olla küsimustekunn ja neilt küsimusi küsida ja vastamise korral jooma sundida. See oli nii lihtne, nagu lapselt kommi ära võtmine. Mingihetk austas meid oma külaskäiguga süsisegi hr Männama, kes kukkus paar korda laua alla, laua peale ja crashis niisama toanurkadesse. Ülejäänud külaliste näoilmed olid üsna priceless, kui nad püüdsid lahti hammustada pähklit, miks mingi padusegi vend seal ringi raiub ja kujutab ette et ta on Robbie Williams. Pärast laamendamistsirkust läks meil pidu edasi ja kui Antti-Risto olid kas muud pidu checkimas või mingeid tähtsaid asju ajamas, siis jõin mina allesjäänud poistega viina ja avastasin taaskord, kui väike see Eesti ikka on. Igatahes rääkisime seal Andrega siis kõik maailma asjad ära ja olime omadega hästi rahul, aga juba 3 paiku andsin peole canceli ja tulin koju.

Laupäeval käisime taaskord Anettega rampsis hängimas, pärast chillisin kodus verandal ja avastasin, et naabripoisi aias chillib Kostja. Rääkisime natuke juttu ja ta arvas, et ma peaksin ka minema baaripoisi sünnipäevale nendega jooma, aga ma otsustasin selle asemel enda pool hängida ja akna kaudu nautida diskot, mis nad korraldasid. See oli üsna maailmamuutev kogemus, sest ma sain hea ettekujutuse sellest, mida peavad kõik minu naabrid järgmisel reedel tundma.. õnne see neile igatahes ei too :D.

Täna jooksin omadega errorisse ja sain aru, et ma ei mõista sellest bakatöö kirjutamisest ja mingitest kodeerimisjuhenditest ikka eriti midagi. Võib-olla on asi selles, et ma kukkusin raamatukogus peaga vastu lauda ja mõistus läks kaduma. Ei tea, ei tea. Õnneks käisid mul korraks rampsis külas Urvo-Morten-Anette. Morten püüdsid taaskordselt seletada, et me peaksime abielluma ja Urvo sai hakkama sajandi tsitaadiga: seisab keset TÜ raamatukogu ja teatab: "Tra siin on nii palju raamatuid". Pärast käisin veel Vootele töö juures ja mängisin kivipuravikku. Jälle nalja kui palju.

PS, täna koju sõites pidasin tee peal kinni ja lasin üle tee pardid, kes tahtsid Annelinnas ringi jalutada. Samas, võib-olla on ka see peapõrutuse tagajärg, et ma neid parte nägin.