Nii, juhhuu, tere kõigile. Ma otsustasin seda blogimise-asja uuesti proovida, sest meediakriitika õppejõud teatas eile, et peame tema aine raames korraldama meediakriitilise blogi ning sellest inspireerituna tekkis mõte, et ilmselt peaksin seda blogimise asja enne harjutama, sest arvatavasti ei piisa kriitilise blogi pidamiseks sellest, kui mu sõnavara piirdub väljenditega "what the hell", "you never know these people" ja "error" :D
Igatahes, vaatame, kuidas see siis õnnestub.

Eile näiteks oli tore päev: käisin loengus, kus teised tegid mingit iseseisvat ülesannet, aga meie Lauraga otsustasime teha rühmatööd. See lõppes muidugi sellega, et Laura rääkis mulle ja Madisele, kuidas tal mingi sõbranna riivis omal näpu otsast ja meie naersime hüsteeriliselt. Ma ei saa siiamaani aru, kuidas see võimalik on, aga.. you never know these people. Õhtul käisin veel Vootele ja Krunksu korraldatud üritusel, kus mul õnnestus näha haiget ühiskonda Bocki joomas ja burksi söömas. Kõigele lisaks sain veel ka maja joonistada, niiet oli igati tore üritus. Koju jõudes sattusin msn-is Trintsuga rääkima ja nii ta läks, et ostsime poest kaks pudelit veini, vaatasime minu pool jalkat ja rääkisime. Eriti mõnus oli :)

Ohjah, teate, praegu on isegi päris tore koolis käia: ained tunduvad huvitavad ja uskumatult lahe on suusapuhkuste vahelduseks ka asjalik olla. Päris inimese tunne tekib kohe (uskumatu, I know). Aga nohh, samas täna on ju hädavajalik minna Irisega CT-sse sotsiaal- ja haridusteaduskonna peole ning häirekellad peas teatavad et sellest tuleb jälle reaalne jauramine.. Olukorda ei muuda absoluutselt paremaks ka see, et mu vanemad jätkuvalt Indias on ja ma kodus kogu aeg maxxxxlebos olla saan (kui välja arvata see suur triikimata pesu hunnik, mis pidevalt uuesti tekib ja minuga hängida tahab).

Aga heaküll, ma teen nüüd näo, et seda triikimata pesu ei ole olemas, ja hakkan hoopis lugema Aravind Adiga raamatut "Valge tiiger". Tundub üsna huvitav :)