Eelmisel reedel oli minu, Mardi ja Kiho suurpäev, sest meile kõigile anti kätte bakapaberid. Hommikul käisimegi Marti õnnitlemas ja siis jätkus pidu Raamatute pool, kuigi mina pidin selle skippima, et kell 15 enda lõpetamisele ikka kainelt ilmuda. Aktus oli täitsa okei: kuigi kõned olid mittemidagiütlevad ja muusikalised vahepalad üsna "miks neid vaja on"-kategooriast, siis aktus ise oli kompaktne ega kestnud liiga kaua. Tipphetkeks oli kindlasti see hetk, kui avatud ülikooli lõpetajate eest kõnet pidanud neiu teatas, et "aga noh, nagu ütleb meie kursuse moto TARK EI TORMA, siis blablabla". Kõik staabigängi neiud hakkasid naerma ja teatasid mulle, et ma olen täiesti valel kursusel õppinud ja minu elumotoga inimesed käivad hoopis avatud ülikoolis. Ei teagi, kas peaks sinna magistrisse siis nüüd ka astuma avatud ülikooli või mis värk sellega on.
Igatahes pärast aktust toimus väljas õnnitlemine ja kui olin kätte saanud ka viimaste õnnitlejate lilled, oli neid koos juba päris korralik hunnik:
Edasi viis tee koju ja enne, kui mu issi hakkas kõiki inimest konstantselt ja järjekindlalr alkoholiga varustama, tegime veel ära vanahea musipildi:
Järgnevate tundide jooksul oli programm selline, et issi valas kõikidele KOGU AEG alkoholi juurde (ma ei tea, kas vahepeal keegi üldse jõudis oma topsi tühjani juua või ei.. ilmselt mitte :D), emme tassis muudkui süüa juurde, mängiti koronat ja hiljem petanque'i, arutati tähtsaid maailmaasju, mingihetk arvas emme, et ta lihtsalt PEAB Marko tantsima vedama ja see oli päris naljakas. 8 paiku saabusid Ants, Tammur, Riho, Jonsu, Joss, Raiste, Vasar, hiljem ka Raiko, kes proovis alguses kaine olla, aga siis viis auto koju ja hakkas jooberdama, kella 10 paiku tulid veel ka Muhv, Iris, Vootele, niiet seltskond oli üsna korralik ja uhke. Vahepeal käis issi kaine Matisega alksi juurde toomas, aga lõpuks selgus 9:55 ikkagi, et alkot on ikka veel vähevähevähe ja issi kiirustas kaine Helariga selkusse. Kahjuks selgus, et nad jäid napilt hiljaks, niiet ma olin sunnitud saatma oma isa Herne poodi- äärmiselt loogiline lahendus. Õnneks ei vedanud vanahea Herne pood meid alt ja pidu läks täie hooga edasi ja tuju oli kõigil laes:
Pärast jalkavaatamist võttis tuurid üles tantsupidu, mis käis küll kogu aeg sama muusika järgi, aga kestis sellest hoolimata mingeid maitea tunde umbes :D Kõik suutsid olla muidugi üsna purjus ja väga naljakad: näiteks püüdis Triin Jossi tantsima õpetada, mu emme seletas Antsule, et Ants peab teda kätel kandma ja Vootele keerutas ka mu ema päris korralikult. Lõpuks väsis enamik külalisi ära ja näiteks Jossu läks koju sokkides, mina läksin ka magama ja võõrustasin hostelis seekord Antsu. Kõige viimastena jäid üles issi ja Vootele, kes arutasid mitu tundi kõiki maailma asju (sealhulgas taaskord ka minu riidest lahti võtmise probleemi) ja jõid viina. Kui Vootele lõpuks ära läks, andis mu issi talle veel viski ka kaasa, niiet igati korralik üritus. Meie magasime sel ajal juba õndsat und, kui äkki umbes kell 6 lendas tuppa sisse Teet ja hakkas minu ja Antsu peale karjuma ja küsis, miks Raiko tema toas magab. Alguses ma ei saanudki aru, kui naljakas see oli, aga kui ema hommikul küsis, miks Teet saunas magab, siis oli ikka päris naljakas.
Hommik saabus Jossu kõnedega ja kella 10st oligi ta meil juba külas ja mängisime kolmekesi väljas 5miinust. Varsti võtsime Antsu vastuväidetest hoolimata ette jalutuskäigu poodi ja see oli päris meeleolukas, sest saime tee peal kuulata alejandrot ja vaadata hobust (ja Ants ütles tuhat korda, et hobune haiseb).
Minu jaoks jätkus meeleolukas lõuna hiljem veidike teistmoodi, sest kell 16 kogunesime Hansu ärasaatmistseremooniale. Kuigi kogu üritus oli väga lihtne ja ei olnud liigset melodraamatsemist, oli ikkagi kuidagi imelik ja õõnes olla. Selliste ürituste puhul teistmoodi muidugi ei saagi, aga noh, ikkagi. Väga kaua me seal ei olnud ja otsustasime edasi minna Urvo poole, sest tõsi ta on, et Hans ei oleks tahtnud, et me oleksime ainult ringi nutnud ja kurvad olnud. Sellepärast tunduski kõigile, et väike mälestuspidu on Hansu puhul igati asjakohane. Urvo pool oli kohal suurem enamus Hansu lähedamaid sõpru ja muudkui meenutasime vanu häid aegu ja kordasaadetud lollusi, pluss kuulasime kõige legemaid laule ja laulsime muidugi üht aegade suurimat hitti "ott on gei" :D Väga naljakas oli veel see, kui Mikk küsis Mortenilt, kui kaua me Morteniga koos oleme olnud ja Ott rääkis Urvole, et see Kadi ja Morteni kooshängimine on ikka kahtlane, KINDLALT on neil mingi teema- me Morteniga pidime ennast reaalselt hulluks naerma :D Igatahes pärast seda, kui ma olin poistega joonud viina-, rummi- ja viskikokse, tegin otsuse varakult foldida, sest Urvo ütles et ma pean hommikul kell 9 roolis olema. Mõtlesin, et öö möödub rahulikult, aga kus sa sellega: mingihetk crashis voodisse Urvo, siis tuli varsti juttu rääkima ja muretsema Kris, siis jälle hakkas Urvo Üprusega juttu rääkima ja lõpuks nad läksid kell 7 hommikul jälle minema.
Kui Urvo siis kell 9:30 trepist üles tormas ja karjus "Kadiiii, me peame minemaaaa", siis oli kindel, et võib saabuda kas või maailmalõpp, aga mina rooli ei lähe. Õnneks selgus, et kaine draiver on ikka olemas, niiet sõitsime Kanepisse, tegime siidripeatuse ja siis läksime maanteemuuseumisse. Ma eeiii kujuta ette, me olime seal mingi 4 tundi ja see oli niii mõttetu. Pärast esimest tundi irdusime Urvoga massist ja läksime autode juurde peesitama ja siidrit jooma. Õnneks tutvusime vahepeal ühe suurepärase noormehega, kes rääkis, kui kõva asi on olla vanglas, sest tema sai sealt keskerihariduse, kuigi päevagi koolis ei käinud. Meil jäi suu lahti, kui lahe saab üks vend olla, aga noh, nagu näha, siis saab. Õnneks me läksime lõpuks ikka metsa ka ja tegime veits offroadi, kuigi Urvo ja Priit kinnitasid, et see tegelt oli onroad.
Aga noh, vähemalt sain esimest korda metsas käidud ja pärast ametliku võistluse lõppu käisime veel kuskil karjääris ka paarutamas, niiet päris vinge oli. Tartusse jõudes hüppasime läbi Morteni poolt ja siis seadsime kolmekesi käest kinni sammud Möku poole. Loomulikult tuli meil geniaalne mõte teha siidriga powerhour'it ja nii jõimegi tund aega järjest iga minut ühe pitsi siidrit. Päris halb oli pärast olla, kõht oli nagu õhupall, aga noh, vanahea pühapäev peabki selline olema.
Esmaspäev ja teisipäev olid rahulikumad: vaatasime Liinega jalksi, käisime Härma lõpetamisel, kinos ja siis Miku pool jalksi vaatamas. Nüüd ongi jälle kolmapäev ja juba varsti stardime Tenso maale. Suvi on ikka päris mõnus :)
No comments:
Post a Comment