Mai viimastel päevadel sain lõpuks ära kaitstud oma seminaritöö (kuigi teised tegid seda juba jaanuaris) ja seetõttu tundus, et reedel poistega lukkujoomine on igati ärateenitud üritus. Sättisime siis sammud Antti sünnale ja suur oli mu rõõm, kui selgus, et mu kruvijalg handlib juba kontsaga kingi! Niiet uute kingade ja kleidiga ei näinudki ma välja nii kaltsakas, nagu Vootele alati väidab. Aga see selleks. Antti sünkar oli umbes selline nagu ma arvasin: suurem osa meie seltskonnast oli süsisegi-seisus, mina varastasin särgi tervekspüsimise nimel ära Anttile kingitud triiksärgi ja kasutasin seda jakina, üle pika aja sai korralikult tantsida, niiet Vootele ja teiste poistega sai ikka üsna korralik tantsupidu tehtud. Lõpuks otsustasin mõne kustunud peokülalise taksoga ära viia ja koju minna, aga siis helistas Raiste ja andis kindla käsu Suudlevatesse minna. Loomulikult olin ma juba 20 minuti pärast seal ja kohe sisse astudes sain ma sõrmusega vastu pead, sest vanahea abikaasa Marti oli samuti kohal ja taastas meie vahepeal katkenud abielu. Otsustasin, et Marti kaitsva külje alla pugemine on õige, sest Kristo ja Ruiljan tegid jälle terve õhtu avaldusi, et kui ma üksi vetsu lähen, siis nad on platsis ja teevad oma ahistamistrikke. Õnneks siiski oli Marti nendega kuri ja kaitses mind, niiet kõik jäid ellu. Kella 5 paiku otsutasime, et kuigi Raiste oli vahepeal koju läinud, oli ta meid endale külla kutsunud ja see tähendab, et peab minema. Mõne aja pärast Raiste maja ees seistes avastasime Rassi, Tenso ja Antsuga, et plaanis on viga: Raiste ei lase meid tuppa ja iseseisvalt kolmandale korrusele ka ronida ei õnnestu. Ants küll püüdis olukorda päästa ja loopis aknaid kividega, aga pärast seda, kui ta kogemata võõra akna pihta viskas, jooksime ära. Õnneks on Raiste maja juures vanahea tondiloss, kuhu me ennast saatsime ja meeleolukalt ringi trampisime seal mahajäetud majas.
Nagu pildilt näha, siis Tenso ei pidanud paljuks endale ka vineeritükki padjaks võtta ja magama jääda. Meie sel ajal genereerisime plaani, kas oodata kaks tundi Kaasikut veiniga või minna neljakesi Antsu voodisse magama, aga lõpuks saabus mingi kainushetk ja igaüks läks oma koju.
Laupäeval tegime Mardi sünnipäevale minnes tüdrukutega legendaarse jalutuskäigu läbi linna ja kohtasime õnneks Feenoksis jälle mingit suvalist pervarit välismaalast. Mardi sünnipäev oli muidugi sama legendaarne nagu alati: mängisime poistega viit miinust selle peale, et kaotaja hüppab basseini ja Kaasik kaotas:
Ülejäänud sünkari jaurasime niisama ringi,
rääkisime palju tähtsaid jutte, tegime Liinega kontserti ja poistega tantsupidu, vaatasime, kuidas ärasoditud Mart magab elutoas ja talle lau peale joonistatud piilusilm piilub kõiki terve öö, hommikul kell 7 otsustasime Rihoga et hüppame kahekesi basseini, aga Riho oli nii kaval, et jäi basseini äärel seisma, samal ajal kui mina täie lauluga sisse põrutasin. Pärast oli väga hea olla, sest ma nõudsin Riholt tema pusa endale selga. Kell 9 otsustasime meie Jo'ga, et aeg on veitsaks koju magama minna, sest nagunii kestab pidu järgmine päev edasi.
Me ei eksinud. Kell pool 2 oli Liine mulle transpordi orgunninud ja läksime Kaagverre Welco mängule, mis oli viimase aja üks publikurohkemaid ja naljakamaid üritusi: jooberdasime ilusti, Joss karjus terve aja Antsukest, aga kui Ants sai mängu, siis Joss juba magas:
Poolajal käisime Liine ja Rihoga kiikumas ja tegime pikniku, pärast mängu käisime Selkus ja läksime Mardi juurde tagasi, sest Karin ja Mati arvasid, et tuleks ikka afterparty ka teha. Ülespaistetanud silmaga Raiko määrati grillimeeskonda (pärast seda, kui mina avastasin, et puuderaikumine ei ole üldse mu tugev külg), Liine käis saunas naistega juttu rääkimas, mina mängisin Bentega ja aitasin Juliusel inglise keelt õppida, ning kogu õhtu tippsündmuseks olid rekreatsioonijuhi Kivimäe korraldatud mängud ehk kalad sisse-kalad välja ja vanahea otsaettesiltidekleepimismäng. See oli lihtsalt midagi enneolematult naljakalt, kuidas Raiste püüdis ära arvata, et tal on otsa ette kirjutatud "pede". Õhtule pani väga lõbusa punkti veel see, et Jossu oli vahepeal otsustanud jala koju minna, aga Ihastesse jõudes avastas, et tal pole võtmeid ega pusa ega raha ega telefoni, mistõttu otsustas ta minna minu poole. Mul oli küll kodus ainult ema, aga see ei olnud mingi häiriv faktor ja Jossu sai ilusti minu poole tuttu minna.
Esmaspäeval oli Liinel hädasti vaja hakata siidrit jooma ja me tegime jälle täiesti ulmeliselt naljakaid asju, kui mina tahtsin Liinele raffaello asemel pakkuda Barrichellot, Liine küsis missugused d-tähed on sõnas "väidetavalt" aga siis kirjutas ikkagi väideDAtavalt, pärast kodus fokusseerisime msni ja noh, igati tore esmaspäev oli.
Teisipäeval-kolmapäeval olin tubli raamatukogunohik, aga kolmapäeva õhtul läks kõik jälle nagu alati: pärast seda, kui Liine oli esimesel korral mu mahaunustanud, jõudsime pool 10 Kaasiku ärasaatmispeole.
Täitsa enamvähem kogu kaader oli kohal, ainult valestiinformeeritud Raiste oli puudu. Pärast kõikide juttude rääkimist ja mitmete siidrite joomist oli aeg ära teha vanahea Mökutiir ja muidu linnas jauramine, mis lõppes sellega, et vanahea partsude hostel sai endale uue külalise: Taavipetsi.
Öösel tundus see hostimine äärmiselt loogiline, aga kui me ärkasime hommikul pärast seda, kui olime mahamaganud Taavipetsi kooriproovijõudmise, siis tekkis küll reaalne olukord ja püüdsime kuidagi seda Taavipetsi küsimust lahendada. Oma jõududega see meil ei õnnestunud, aga õnneks tulid sõbrad appi ja juba kell 12 olime Riho pool siidrit joomas. Pärast kruiisisime pool Tartut jälle läbi nii, et mina pidin tagaistmel poistel süles pikutama, aga vähemalt käisime ära kõikides tähtsates kohtades. Alustuseks külastasime co-marketit, kus poisid laulsid müüja tädi Maretile "sind ainult kaupluses näen" ja Taavipets rääkis mingile küsitlejale, et co-marketis peaks olema 4.90 hinnaga pilku, aga kõik muu on LAGI. Me naersime ennast kõrval täiesti ambaalikuteks. Pärast mängisime Vanemuise ees pokkerit ja läksime siis Tammale, kus oli peamiseks küsimuseks, kus on Askopaade pea. See oli jälle nii haigelt naljakas, et ei oskagi kohe midagi öelda. Järgmisena oli vajalik Konsumist osta kaks pudelit 2liitrist veini ja plakati-materjali, et siis Welco trenni teha selline suurepärane kunstiteos:
Kahjuks pole pildilt hästi näha, aga Liine joonistas sinna suurepärase uue tegelase: Kuzeva Kiizu. Oma vapustava kunstiteosega elasime siis kaasa Welco trennile ja laulsime poistel tuju nii heaks, et Ruiljan teatas üle väljaku, et kui ta lööb värava, siis ta hakkab mind ahistama. Meie arvasime, et vanahea lagi plaan. Ruiljan siiski väravat ei löönud, niiet saime pärast rahulikult mina Mökusse kakerdama.
Reedel oli hommikul platsis vanahea pohmakas ja mõtlesin, et enne õppimist päevitan veits kodus. Loomulikult läks see plaan kus see ja teine, kui kell 13 olid mul aias Ants ja Joss, kes kutsusid monopoli mängima. Mõeldud-tehtud ja varsti mängisimegi juba maizi-õllede seltsis monopoli. Pärast niitis Ants muru, Joss tegi süüa ja meie Rihoga päevitasime niisama. Enne õhtust pidu tegime veel 7tunnise monopoli ja siis juba tulid teised külalised: tegime veits tantsupidu ja veskarit, Raiste otsustas mind ahistama hakata ja mängis niisama pervarit, Riho mängis köögis koera ja noh, üsna regular. Lõpuks käisime veel ka Möku ees, kus Riho andis mulle selga oma jope, sest -üllatus, üllatus- , mina ei olnud kodust riideid kaasa võtnud. Kuna Riho jope oli mulle suur, siis ma seletasin, et olen poltergeist ja Riho seletas kõrval, et tema on udu. Jälle hästi loogiline. Läks kuidagi üllatavalt ja me Liine-Jo'ga andsime väga varakult disklahvi ja tulime enamvähem loogilisel ajal koju.
Laupäeva hommikul kell 12 startisime venna, Anna-Liisa ja Timpaga Pärnusse ning minu plaan nägi ette vaikset rehabiliteerumist. Taaskord selgus, et äkäk, plaanis on error ja kohe Annelinna Statoilist tõmbasime Timpaga shampuse peale. Kuna selgus, et see oli väga halb jook, tegime Rõhul uue peatuse, et osta melonisiidrit ja mõngleid.
Terve teekond oli väga meeleolukas, sest näiteks joonistasime kummikinda peale uue Kuzeva Kiizu ja toppisime ta aknast välja, vahepeal värvisime Timpa kõrva oranziks ja kõige lõpuks sidus Timpa mul pea kinni:
Käisime sellise outfit'iga koos Annakaga Viljandis inimesi lõbustamas ja Kilingi-Nõmmes saime lausa tasuta vetsu, sest kogu bussijaama kollektiiv oli väga mures, et ma olen invaliid. Kohalejõudes arvasime, et ka vanemad saavad naljast aru, aga nende esimesi reaktsioone vaadates oli selge, et nad koheüldse ei arvanud, et see on nali. Pärast shokiteraapiat hüppasime kõik ümber äsjaostetud paadi, millele isa ja onu panid nimeks Katariina Marijuaana. Vot seda on juba päris raske kommenteerida. Aga heaküll, varsti käisid kõik järgemööda saunas, grilliti liha, mu ema tegi üksi diskot, mind määrati üsna poolsunniviisiliselt Riksi ja Raimondiga mängimise meeskonda, niiet umbes 6 tundi jooksin ma mööda hoovi ja ajasin väikseid poisse taga. Samas, võib-olla ei olnudki nad minust nii palju väiksemad, sest kui 13-aastane Raimond küsis, kui vana ma olen, ja ma vastasin, et ta pakuks, sain vastuseks rõõmsa "16!". Lõpuks tegime issi-onu-venna-Annakaga kerged soojendusviinad ja läksime juba kell 1 magama. Vanahea pööningul magamine oli niiii mõnus, et ma oleksin võinud terve nädala seal olla.
Kahjuks seda siiski ei juhtunud ja lõunal startisime neljakesi koos paadiga tagasi, et Tartusse jõudes saaksin minna Urvo perekondlikule sünnale, kuhu ma siiski ei jõudnud. Selle asemel jõudsin jooberdistega Emajõe äärde, kust pärast reaalset jauramist ja Raiste-show vaatamist läksime Ruiljani poole. Peesitasime niisama rõdul ja pärast mängisime siltideotsettekleepimismängu, kus mina olin "relakas". Absoluuuutselt null ettekujutust, misasi see on :D, aga noh, heaküll. Andsime taaskord varakult disklahvi ja kojuminnes korjasime Möku eest peale ka Jossu.
Täna ongi esmaspäev ja ma nüüd lõppude lõpuks hakkasin oma bakaeksamiks õppima. Ausalt öeldes eiii oska üldse öelda, mis sellest saab, sest ma tegelt ei kujuta vapsee ette, mis seal toimuma hakkab. Aga eks näis. Kui õnnestub, saab lõpetamise puhul peo teha :D
No comments:
Post a Comment