Alustuseks tahaksin arutada üht põhimõttelist ja filosoofilist küsimust, millele ma isa vastata ei oska: kas mõned inimesed on mõistusest täiesti ilma jäetud? Nimelt pärast seda, kui ma olin eelmisel kolmapäeval postituse ära kirjutanud, tabas mind üllatus: Tartusse oli saabunud Tallinna tele-delegatsioon, kes kell 23 saabus mu värava taha kindlaid vastuseid nõudma. Pärast seda külaskäiku pidin ma Liinega taas konsulteerima teemadel, kas mõned inimesed olid sel ajal, kui mõistust jagati, kuskil kollektiivselt ära? Minu arvates ei saa normaalne olla, kui tullakse lagedale väitega et "KINDEL JAA tähendab, et ma pean ootama, aga KINDEL EI tähendab, et ma pean rohkem vaeva nägema". No milleks see sõna KINDEL seal ees siis on, kui mitte kindlate ja lõplikke asjade määramiseks ja selgekstegemiseks, et kui on EI, siis ei ole mingit vaevanägemist vaja? Oskab keegi äkki öelda, mis selliste inimeste peas toimub?
Igatahes neljapäev oli õnneks vähem müstiline ja me käisime verd andmas. Ma lootsin, et saan kiita oma hemoglobiinitaseme tõstmise eest, aga opaaa, diagnoos oli vastupidine ja öeldi, et hemoglobiin on juba liiga kõrge ja nüüd tuleb tõsta hoopis vererõhku. Seda soovitas arst teha kohvi abil, niiet eks ma edaspidi lülitan oma igapäevasesse redbulli normi veel ka kohvi ja hakkan kofeiini üledoosi all kuskil ringi värisema. Õhtul oli veidike tegemist plaanide koostamisega, aga lõpuks jõudsin Lauraka poole soojendusele, kus Vootele nautis umbes 8 naissoost isiku seltskonda ja oli vahepeal päris erroris, kui kõik ainult sädistasid. Lõpuks saime oma jookidega enamvähem hakkama ja liikusime Illukasse, kus mina olin taaskord otsustanud sisse võtta füüreri positsiooni ja määrasin ringi, kes on introvert ja kes kellega kui kaua ja mis teemadel rääkida tohib. Õnneks see tähendas, et ma ise mingeid suuri rumalusi korda ei jõudnud saata, niiet oli enam-vähem edukas õhtu.
Reedel alustasime poistega kl 17 paiku Ihastes, sest Joss oli terve weekendi seal ainuisikuline peremees. Joss, Ants, Värk ja Märt mängisid munchkinit, mina hüppasin niisama ringi, vaatasin "so you think you can dance'i" ja ajasin Värki horrorisse oma jutuga sellest, kuidas emme Eksperdile kodus süüa annab. Pärast eritiii igavat munchkinimängu läksime taksoga linna ja põhiliseks jututeemaks oli, kellel kellega mitmes aastapäev on ehk kui kaua keegi üksteist tunneb ning sealjuures väitsid vist Joss ja Märt, et neil on juubel.. ehk kolmas aasta. Noh, peaaegu juubel, leidsime meie. Linna jõudes liikusin mina Kristeli poole, et Künnermaaga maha pidada Kristi sünkari soojendus. 6 tüdrukut, šampused, 1,5 liitrit viina ja rohkelt gossipit- väga mõnus oli. Vahepeal saime juttu puhuda ja viina juua ka Kristeli isaga, kes leidis, et me peaksime ikka millalgi Maasikasse minema ja seal kõik koos pidutsema, meie muidugi olime kahe käega poolt. Korraks võttis pidu ka veidi tõsisemad toonid, sest meil Irisega olid rääkida jutud pigem süngetel teemadel, aga pärast seda rubriiki suutsime pidu jätkata samas vaimus ja suundusime Illukasse. Natuke aega lällutasime niisama, siis käisime soovilugu küsimas, aga mingitel põhjustel ei jõudnudki me kõik dontcha ajaks tantsupõrandale ja leidsime, et teinekord proovime uuesti. Mina leidsin baarileti äärest aga hoopis sõbrad üles (sõbrad olid käinud Annika sünnal, kus Joss tegi särgiga enneolematuid ja huvitavaid trikke) ja sel ajal, kui Ants tegi Kristiga Tallinnas pidutsemise plaane, jõin mina Jossi käsul koos tema ja Paavoga shotte. Üldiselt nägi see üritus välja selline, et insta pärast shotte hakkas Joss kohe uusi nõudma ja rääkima, et me polegi veel neid joonud, aga meie Paavoga püüdsime kogu aeg rahulikud olla ja seletasime, et teeme uued joogid poole tunni pärast, sest muidu ilmselt oleks Joss kogu baari shotid ära joonud. Kuna ma püüdsin Jossi veidike valvata, siis me otsustasime jälle, et seekord on klubi õige koht, kus uut kuuma paari mängida, niiet suurema osa ajast hängisime baarileti ääres ja hoidsime käest kinni ja Joss nõudis oma põsele mu punase huulepulga jälgi. Vahepeal pidin ma aga Jossi omapäi jätma, sest mu uued kingad otsustasid katki minna ja ma pidin trepil istudes intensiivselt nende parandamisega tegelema. Õnneks tuli just samal ajal trepist alla õhtu üks DJ-st ehk Jaanus, kes on Härmas huvijuhiks. Muidugi oli mul vaja hakata teda tsau'tama ja seletama, kes me Irisega oleme ja KUIIIII kift kogu maailm on. Jah, ei teagi, miks see siis vajalik oli, aga las ta jääda. Lõpuks otsustasime Jossiga foldida ja läksime välja, kus me kohtasime klubi ees jauravaid Rihhi ja Kaasikut, kes püüdsid meid Mökusse meelitada. Me olime muidugi väga rõõmsad sõpru nähes ja mina muudkui hüppasin ümber Riho ja kiljusin, aga lõpuks tegime Jossiga salaplaani: hüppasime väga kiirelt taksosse ja nõudsime, et juht megakiirelt minema sõidaks, et Kaasik ja Riho ei saaks meid linna peale vedada. Ja nii jõudsimegi õnnelikult Ihatesse.
Laupäeval käisime meeskond Lädra ehk Jossi-Andi-Paavo tänavakossule kaasa elamas ja asi oli seda väärt: Antsu ostetud pulgakommid ilmselt motiveerisid poisse nii palju, et neist said uued Ülikooli meistrid. Meie olime fännidena muidugi väga rahul asjaga, sest me nägime Andi gängstanägu (see oli terve päeva KÕIGE naljakam asi :D), tuvastasime, et Kaasiku poolt ärakaotatud Läti tüdruk on maskoti sees, ja jagasime juba enne võitu kõik auhinnajoogid omavahel ära. Enne autasustamist pidime veel for some reason vaatama mingit mõttetut sumamaadlust, aga poisid said sel ajal vähemalt sõita Eesti kõige kallima ühe-suure-rattalise-jalgrattaga (või midagi sinnapoole). Poiste auhinnafond oli päris mõnus (pildi autoriõigused kuuluvad Andile):
Kahjuks tuleb siiski tõdeda, et hommikuks olid kogu asjast alles ainult särgid ja klaasid ning kõik söödav-joodav kraam oli ammu otsas. Igatahes Ihastesse jõudes hakkasime siis õhtuga vaikselt pihta: poisid mängisid munchkinit, meie Kaasikuga ajasime Antsukest närvi oma jutuvadinaga, Läti tüdruk magas ja poisid rääkisid, kuidas oleks lagi ta une pealt kiilaks ajada :D (õnneks seda siiski ei juhtunud) ja mina tegin vahepeal pooletunnise ülevaatevestluse Liinega, kes oli Pärnus komandeeringus. Aegamisi saabus sõpru muudkui juurde, Tim ja Raiste asutasid köögis viinajoomisklubi, poisid viskasid sujefad ja Andi võitis "ühe küüne äravärvimise preemia"
Varsti saabus Annika, kes teatas umbes kolmanda lausena keset kööki mulle "oi kui pisikeee sa oled"- kõik olid rahul, et see pikkusenali selleks õhtuks ikka tehtud sai. Muude jookide vahepeale jõime Annika saabuva sünna puhul šampust ja siis vaatasime kossu edasi, pärast oli programmis "Võta või jäta", kus Paavo ennustuste kohaselt pidi võidetama miljon, aga nääää, päris nii ei läinud. Me ei lasknud ennast sellest aga väga häirida ja tegime köögis mingi suurema kogunemise, keskööl jõime Annika terviseks jälle šampust ja poisid tõstsid teda üles. Edasi jätkus köögichill üsna tavapäraselt: Raiste veits märatses ja karjus iga natukese aja tagant "õujee pidu jee", "õujee viin jee" ja nii edasi. Mina pidasin mcPriiduga maha pikad rula- ja muusikajutud (vanahead Etsaipi meenutasime ja mina määrasin veits ka tulevikuplaane), lõpuks hakkasid vastu minu tahtmist Raiko ja Priit esitama "Tuulevaiksel ööl" ja mina läksin horrorisse. Õnneks päästsid päeva Welco laulud, mida me otsustasime kollektiivselt röökima hakata:
http://www.youtube.com/watch?v=BrKzc3qUdgw
Varsti hakati tegema linnaminekuplaane ja kui mina, mcpriit ja veel vist mingid inimesed tahtsime rahulikult Ihhi jääda, siis Jozu läks veits horrorisse ja karjus meie peale (ta oli selleks ajaks juba näost punane :)), niiet lõpuks läksid inimesed linna ja mina laekusin koju. Hommikul selgus, et Andi oli teisest linna otsast Ihhi naasnud ja ka Raiste oli ette võtnud taksoreisi enda poolt Ihastesse- see läks maksma 200 krooni, sest kuigi arve oli 50, andis Raiste taksojuhile 150 selle eest, et taksist ta jopeluku ära parandas. Ma ei hakka kirjutama, mida kõike poisid öösel olid teinud, aga ütleme nii, et KUSJUURES naerda sai päris korralikult :D
Pühapäeva hommikul viisime taarat ja minu päev möödus vendade Karamazovite seltsis, nagu ka pool esmaspäeva. Seda suurem oli minu imestus, kui teisipäeval koolis selgus, et selles aines osalejatest ei olnud pooltel veel raamat läbi. Oli seda lugemismaratoni siis nüüd vaja ma ütlen. Samas, vähemalt aitas see mul kinni pidada kaine pühapäeva paktist (peale minu olid tubli veel Ants ja vist Värk).
Teisipäeval tegime Jossiga minu pool kooki, kuigi reaalsuses nägi see välja nii, et Jonsu ja mu emme asjatasid köögis ja meie Jossiga pidasime tähtsaid plaane elutoas :D Keskööl laekusin koogi ja lilledega Liine ukse taha, soovisime õnne ja söime kooki-jõime shampust.
Varsti saabusid ka Ants-Raiste-Märt, rääkisime veits juttu, meie Märduga kuulasime, kuidas teised rääkisid mingeid Treffneri nalju, ja läksime kõik ära koju.
Eile oli meil väga tiheda graafikuga päev ja väga mõnusa üllatusena sain kingituseks lille: nimelt otsustas Prommik likvideerida oma väidetava võla selle eest, et ta mu lõpetamisele ei jõudnud. Igatahes väga tore üllatus oli. Õhtul käisime Jossi kossumängu vaatamas ja kaasaelamas, pärast seda tulin mina koju õppima, sest jah, ma ei taha mõeldagi selle järgmise nädala kooli peale. Ja vot ei mõtlegi, sest täna on alles neljapäev ja ees ootab mõnus peoweekend!
No comments:
Post a Comment