Igatahes eelmisel nädalal algas nädalavahetus juba kolmapäeval, kui toimus selle sügise esimene ajakirjanduse instituudi pidu, kus rebased pidid olema flowerpower ja vanemad kursused olid gängsterid. Meie Irisega alustasime pidu minu juures, kus üle pika aja rääkisime jutud ära (või noh, pigem vist mina rääkisin ja Iris ikka ja jälle imestas, miks ma mingeid asju teen) ja jõime hunniku rummi ka ära. Peole laekusime millalgi pärast 22t, kui nt Värk oli juba mingis hõljumis-staadiumis ja keeldus õhtu jooksul meiega kontakteerumast (sellest hoolimata suutis ta omavoliliselt sisse raiuda korraldajate private-ruumi ja määrata seal, et ta ei taha seal olla, aga Priit käskis :D). Meie rääkisime peol tähtsaid jutte Priidu-Kareli-Martiga, mcpiiduga, minu kursakaaslastega, kes olid väga üllatunud, et koolist puudumisest hoolimata ma ikka veel asjalik püüan olla, siis tegime veel tantsupidu 3. kursusega, vorpisime minu kursavennale punaseid huulepulgajälgi põsele, sest ta arvas, et see on lagi, ja siis mölisesime mingi vennaga, kes püüdis 25kroonist siidrit meile müüa 50eeguga. Enne peo lõppu laekusid kohale ka sõbrad Joss-Ants-Rihh ja kui pidu sai läbi, istusime kõik kollektiivselt koos gangster-Jonsuga Veski tänava äärekivil ja mõtlesime, kuhu edasi minna. Kui refereerida Antsu, siis ei õnnestunud meil kell pool 4 öösel taasavada Mökut või Illukat mitte seetõttu, et need olid kinni, vaid hoopiski sellepärast, et mul polnud pangakaarti kaasas.
Neljapäev algas minu jaoks väga huvitava telefonikõnega, kui Urvo helistas ja esmalt värbas mind saalihoki võistkonda ning seejärel rääkis, et ta oli eelmisel õhtul lasknud endale Mökus teha kõrvaaugu. Töövahenditeks olid Möku töötaja nimesildi haaknõel ja sidrun- Urvo on alati innovaatilist lähenemist pooldanud ja ma ei ole ever pidanud temas pettuma. Ülejäänud päev möödus palju igavamalt ja mul oli siiras plaan õhtul koju jääda, et reedel saaks õppida, aga siis teatas Anette, et tal lõppeb keskööl kaine september ja selle puhul tuleks kindlasti Mökus kell 12 siidrid teha. Kuna ma ei olnud Anettet ammu näinud ja oli suur tõenäosus, et Tartu kesklinn on nagunii üleujutatud laseritele minevatest või sealt tulevatest sõpradest, siis ma muidugi ei hakanud plaanile kätt ette panema. Saimegi siis keskööl Mökus kokku, tõmbasime insta westonsid peale ja istusime kesklinna maha, et kerget catch-up’i teha. Vahepeal nägin möödataaruvaid venna sõpru ja vastastikku püüdsime üksteisele selgeks teha, kumb seltskond rohkem purjus on, aga see viljakas arutelu ei viinud meid ühegi lõpliku seisukohani. Varsti läksime Mökusse sisse, kus pärast vetsukülastust põrkasin ma kokku kaine crew ehk Kristi-Kersti-Merlenega ning õigepea leidsime väljast ka Urvo (kes kahjuks viibis peol siiski ilma verivärske kõrvablingita..). Sel ajal, kui teised Künnermaa tšikid taaskohtusid üle pika aja Urvoga, puhusin mina juttu Irene ja Ants Villiga, keda ma seekord ei tahtnud üle mõne rõdu ääre visata, vaid kellega me hoopis arutasime, kuidas on võimalik, et ma nii lühike olen.
Järgmine päev tuli ta üle facebooki lagedale tarkusega, et ma ei olegi inimene, vaid absindi-haldja sugulane ehk õllekääbus. Selliseid tarkuseid õpetatakse ülikoolis riigiteadlastele :D või samas võib siin mängus olla ka Antsu korterikaaslase Pärna aka Reiniku käsi, sest tema on juba mitmeid aastaid mu pihta Härma- ja pikkusenalju teinud (jah, teised inimesed on seda teinud juba alates 7.klassist, aga siiski võib alati kõiges Pärna süüdistada). Pärast tähtsaid õllekääbuse-jutte oli aeg jälle Mökut külastada ja ma avastasin, et baarmanide tundmisel on lisaks kiiremini kättesaadavatele jookidele veel üks boonus: Mökus on töötajatele mõeldud sala-wc! Kuna Kris ei olnud tööl, vaid kämpas Robertaga ringi, siis saime õhtu jooksul kogu aeg Krisi kaudu seda boonust kasutada ja olime ise hästi rahul. Kuna rahvas muudkui vooris edasi ja tagasi, siis oli juhtunud nii, et Anette oli oma kursavendade poolt väevõimuga laseritele tassitud (ja ma mõtlengi füüsilises mõttes TASSITUD: kaks venda olid tal võtnud kätest-jalgadest ja siis peole viinud), siis mina otsustasin Urvo ja Vatteriga shotte juua, sest Vatter millegipärast arvas, et äkki me ilma tema väljatehtud shottideta ei joo piisavalt palju. Noh, siis edasi läksid poisid ka laseritele ja mina juba kartsin, et pean üksi hängima, kui Roberta ja Kris tutvustasid mulle mingit oma sõpra, kes läks veits kettasse ja hakkas mulle kiirelt jooke ostma (enda arvates ei ole ma tavaliselt Mökus või klubis sellise näoga, et mul oleks jube janu või oleks vaja pool baari minu pärast tühjaks osta, aga aeg-ajalt leidub inimesi, kes miskipärast arvavad vastupidist). Siis muidugi edasi tahtis see vend Mökus tantsima hakata ja jumalteabmida korraldada, aga mina muudkui seletasin, et tark ei torma ja püüdsin rahulik olla. Vahepeal käisid seal mul erinevad sõbrad, kellega see kutt tutvuda tahtis, aga ma suutsin iga kord tutvustades ta nime ära unustada ja ütlesin vist, et ta on mingi suvaline vend, lõpuks ta vist solvus ja mina leidsin oma päris sõbrad üles. Ilmselt jõime edasi Mökus veel mingeid jooke ja siis läksime lõpuks Treppi istuma, kus meie kõik olime enamvähem semiasjalikud (kui ma nüüd ei eksi, olid kindlasti kohal Urvo, Vootele, Ants, Tim.. hm, vist ka Värk ja keegi veel, aga päris kindel ma ei ole), Tim tegi pisikese uinaku ja mina suutsin Treppis ringi kõndides leida mingi välismaalasest pervari, kes hakkas mulle leti ääres kätt ümber toppima ja oli ikka päris imelik. Õnneks ma suutsin põgeneda oma suure saatjaskonna juurde ja vanamees otsustas seepeale hoopis leti ääres pikali kukkuma hakata, niiet varsti eskorditi ta üldse välja.
Reede hommikul ärkasin ma naiivsete plaanidega, et võtan „Vennad Karamazovid“ kaasa ja lähen raamatukokku lugema. Kahjuks/õnneks sattusin enne linnaminekut facebookis rääkima Antsukesega, kes teadis rääkida, et Tim tahab kohe õllet jooma hakata ja nad lähevad linna. Kuna väljas oli erakordselt hea ilm, siis jah.. ei ole vaja pikalt selgitada, et ma läksin oma raamatuga Hurda parki, lugesin tunnikese ja siis juba saabusid Ants-Tim-Värk. Jõime rahulikult oma siidreid-õllesid, söötsime partidele saia (Ants viskas neile saiaga vastu pead ka ja siis proovisime kaklustaktikat ehk mis saab, kui visata terve viil ja pardid hakkavad kaklema), kutsusime aegamisi endale külla Rassi, käisime burksi ostmas ja siis saabusid parki ka Liine-Vootele-Raiste-Kiho, üsna kohe ühines ka Märdu. Terve pärastlõuna möödus väga lõbusas tujus, sest Ants lasi kogu aeg oma kauboi-telefonihelinat ja nõudis kodust kauboisaapaid, kuigi ise rääkis, et on Timiga rokimees, ja meie saime kõik targemaks asjades, mida rokimehed täpsemalt teevad ja mida ei tee. Siis iga natukese aja tagant oli muidugi vaja kõigil kõva häälega karjuda zombie nationit ja samal ajal rusikaga vehkida, igasugune dialoog oli välistatud ka seetõttu, et iga teine lause oli kõigil „ou räägi/osta/käi/mängi (jne) pihku“. Õnneks parandas olukorda veidi täiesti kaine Liine, kes ükshetk tuli lagedale väljendiga „istu sisse“. Mina olin terve päeva konstantselt kõige peale naernud, niiet minu arvates oli see anyway naljakas, aga Liine ootamatu avaldus tegi ka teistel tuju heaks ja varsti liikusime kogu kambaga linna. Minule pandi rääkimise veto peale ja ma suutsin seda handlida umbes 10 minutit, aga siis oli vaja jälle määrama hakata, et rokimees Ants ikka mu sädelevat käekotti kannaks, sest see oli jubeeeraske. Mingihetk ootasime kuskil riidepoes ära ka Tenso (sest me leidsime, et crew on veel liiga väike), käisime Kaubahallis, kus Ants proovis võita selle mänguasjaõngitsemismasinaga mingeid asju, aga Tim või keegi ajas kõik nurja ja see oli päris naljakas. Enne veel, kui me jõudsime läbida pika tee Kaubahallist Vootele juurde, pidime muidugi läbi käima sotsdemmide telgist, kust poisid pätsasid heeliumiga õhupalle ja Raiste nõudis tee sisse mett. Kui öeldi, et seda pole, siis nentis Raiste et „nojah, Reformierakond küll pakkus mett.. sellepärast te ei pääsegi Riigikokku“ :D Vootele pool jätkus jooberdamine ja poisid proovisid ära õhupallides leiduva heeliumi, mis näiteks Märdul aitas luuletust lugeda ja Welco laulu laulda:
http://www.youtube.com/watch?v=N2w1-fpJZAo
Kell pool 7 lahkusin mina Poe tänavalt ja läksin hoopis Kristeliga superalkosse ja seejärel pirole. Saime ilusti 15 minutit omavahel juttu rääkida, kui äkki hüppasid kohale 4 võõrast kutti, kes mingil põhjusel tahtsid väga meiega chattida. Ilmselt oleks Kristel suutnud oma otsekohese ütlemisega vennad kohe laiali peksta, aga just samal hetkel me avastasime, et olime ostnud veini ja meil puudusid vahendid selle avamiseks, aga poistel oli õnnekombel avaja olemas. Noh, lasime siis veini lahti teha ja proovisime nendega viisakad olla. Jutu käigus tutvustasid nad end nimepidi ja rääkisid ka, mis nad õpivad: selgus, et tegemist on noorte poistega, sest kõik olid esmakursuslased. Kui nad meie kohta infot soovisid, siis lasime neil pakkuda: mind hindasid nad endaga sama vanaks ja kui kuulsid, et ma õpin küll esimest aastat, aga juba magistris, siis olid neil üsna imestunud näod. Veel rohkem olid nad imestunud aga siis, kui Kristel, kes tegelt õpib psühholoogiat, teatas, et ta õpib ehitust. Mina muidugi ei teadnud, et Kristel nii julge luiskamisega välja tuleb ja tõmbasin endale tublisti veini kurku selle vale peale. Edasi aga ilmselt mõtlesime mõlemad, et võib poistele veits valetada küll, ja teatasime, et meie nimed on Kertti (ehk siis mina) ja Maria (ehk Kristel), kuigi kuna mina suutsin 10 minuti jooksul umbes 3 korda kutsuda Kristelit ta õige nimega, siis valetasime improlt poistele, et vanemad panid talle topeltnime. Ei tea, mis need kutid arvasid, aga varsti igatahes läksid nad ära ja meie saime edasi jooberdada, kuigi lubasime poistele keskööl helistada ja ühele neist sünnipäevalaulu laulda. Ilmselgelt me lasime selle üle. Igatahes kui Kristel kell 22 läks koju riideid vahetama, läksin mina süsisegi-olekus Poe tänavale tagasi ja kukkusin räuskama ja jumalteabmida tegema, niiet kell 23 olin ma juba teel koju magama. Hämmastav, et ma pigem õigel ajal suutsin foldida ega läinud kluppi mingit maailmarevolutsiooni korraldama ja klubikeeldu teenima.
Laupäeval käisin Liisuga võrkpalli vaatamas ja pärast õhtust mängu plaanisin koju tulla, aga kuna poisid olid Riho pool, siis Selkust mööda sõites teatas üks väike hääl peas, et see pulsi siider oleks kindlasti hea mõte. Mõeldud-tehtud ja varsti olingi Rihhteri pool, kus peale minu oli 12 klemmi: Raiko ja tema sugulane Kaarel, Joss, Raiste, Kihh, Rihh, Rass, Muhv, Tenso, Tammur, Priit ja Mirko. Põhimõtteliselt toimus väga regular jauramine: osad poisid mängisid FIFAt ja röökisid sellele kaasa, teised arutasid laua taga tähtsaid jutte ja meie Jossiga tegime konstantselt kaisutamisnalju ja olime sellest fullfull kettas. Mingihetk tuli Iris sinna, vahepeal käisid Antti-Vootele-Laurakas, siis läksid osad poisid ära ja Riho õde tuli paari sõbrannaga sinna ja siis äkki korraldas Rass mingi huvitava mängu, mille järgi pidid kõik minema ülemisele korrusele ja riided ära võtma. Ilmselgelt ei olnud kellelegi üllatuseks, et kuigi väidetavalt pidid kõik mängus osalema, laekusid alumisele korrusele naked olekus ainult Kihh ja Raiste: suurepärane tõestus, et mõned asjad ei muutu kunagi :) Pärast umbes 10minutilist show’d panid poisid siiski riided tagasi selga, aga selle peale otsustasid Rihh ja maika-Joss, et on õige aeg särgid ära võtta ja Kihh hakkas mingihetk omal ripsmetušiga rinnakarvu värvima.
Mina täpselt ei saanud kogu süsteemist aru, sest lisaks jätkuvatele kaisutamisnaljade mõtlemisele otsustasime Jossiga, et oleks õige omavahel käima hakata ja siis püüdsime teisi selles veenda. Ilmselt me peame oma veenmisvõimeid veel arendama, sest keegi hästi ei uskunud ja seetõttu me otsustasime kell 3 hoopis Herne poodi minna. Minu visioon oli osta siidrit, aga kuna poisid tahtsid viina, siis tundus vajalik osta ka pealevõtukat. Herne poe luugi ees seistes selgus aga, et Jossi arvates on pealevõtukas ülehinnatud ja ta sabotööris kogu üritust täielikult, niiet tagasiminnes oli poistel 1,5 liitrit viina ja 1,5 liitrit coca-colat. Edasi tegime veits diskot, olime alors on danse’ist kettas as usual ja lõpuks, kui Jossike keeldus kell 6 koju tulemast, foldisin ja läksin koju tuttu.
Pühapäeval tegin veits kooliasju ja valmistusin Tallinnasse minema, sest esmaspäeval pärast koolipäeva sõitsin Kristile Tallinnasse külla. Bussireis algas täiesti suurepäraselt, sest bussijaamas kämpasid ringi kaks nendest kuttidest, kes reedel Pirol juttu tulid puhuma. Ma muidugi ehmatasin täiega ära ja siis luurasin mööda bussijaama ringi ja olin enda arvates vägaväga undercover. Tallinnas sain natuke kergemalt õnneks hingata, niiet võtsime Kristiga poest kerged veinid ja rääkisime öösel kella 3ni juttu, kuigi järgmisel päeval selgus, et tegelikult jätkus juttu veel mitmeks tunniks. Väga-väga mõnus oli, kuidagi värskendav oli korraks Tartust eemale saada (kuigi ma olen ikka veel täiesti 100%-line Tartu-fänn, aga ma ei tea.. kuidagi hea oli). Teisipäeval avastasin, et ma olen tore kummipea: Tallinnasse jõudes tahtsin ette ära osta pileti järgmise õhtu kl 23sele bussile, aga avastasin keset päeva, et ostsin pileti küll järgmiseks päevaks, aga hoopis kl 11sele bussile :) Õnneks suutsid Tallinna poed mu failimist leevendada ja suutsime ära shopata kõik vajalikud asjad. Siis tegime enne teatrit Kristi pool kerged siidrid ja läksime no99-sse vaatama Uku Uusbergi „Pea vahetust“. Kuigi lavastuse käekiri oli sarnane selle lavastusega, mida ma Jänedal vaatamas käisin, oli „Pea vahetus“ palju parem. Ma ei oskagi öelda otseselt miks, aga kogu energia oli parem, näitlejatööd olid paremad, süžee oli nutikamalt läbi mõeldud ja kogu lavastuse mõte oli way much better. Naljakaks vahejuhtumiks oli muidugi etenduse vaheaeg: rääkisin Marise ja Hanna-Martaga juttu, kui nendega koos hänginud kutt vaatab mulle otsa, hakkab naerma ja küsib, et noh, ei tunne ära vä. Püüdsin, mis ma püüdsin, aga pidin tõesti tunnistama, et mul pole õrna aimugi, kes see vend on. Ma olin muidugi valmistunud selleks, et tegemist on mõne vennaga, kellele ma olen klubis maad ja ilmad kokku valetanud, aga õnneks oli lahendus palju loogilisem: see oli hoopis Robert, üks Vootele kursavend, kes käis meiega eelmine aasta meediamajanduses koos. Niiet lõpp hea, kõik hea.
Nüüd ongi kolmapäev ja ma pean nüüd raamatut edasi lugema. See laupäev koos Welco peoga võiks juba kiiremini tulla.
No comments:
Post a Comment