Talv tuli..

Okei, mul on juba praegu lumest ja külmast kopp ees ja see talv võiks kohenüüd läbi saada. Ja jõulukaunistused-mandariinid-piparkoogid on ka praegu päris häirivad, ma olen sel aastal eriti jõuludevastaselt meelestatud millegipärast. Aga okei, teeme nüüd siis viimase kahe nädala kokkuvõtte (kui kõik ikka meeles on).. Ja PS, pilte seekord ei ole üldseee.

Eelmisel teisipäeval ehk 16. novembril olin ma rampsis full nohkar, kui äkki teatas Liine msn-is, et Tensistor läheb 6 päeva pärast pooleks aastaks ära ja seda tuleb väikese klaasitõstmisega tähistada. Noh, käisin enne veel emaga Raamatute pool, et Priidult jalkakohtunike filmi saada ja emale nunnut Pentet näidata, ja siis läksin Truffe'sse, kus Liine-Tenzzou-Rass-Kaasik-Kiho juba soojendust tegid. Pärast mõnusaid kokteile hakkasime just Truffe'st lahkuma, kui kohale jõudsid Jonsu-Kata-Joss (ja liitrine viin), niiet seadsime sammud Notti. Tee peal avastasime, et on umbes once in a lifetime olukord meie seltskonnas: tüdrukuid on rohkem kui kutte! Kõik olid horroris ega osanud nii ootamatut olukorda kuidagi handlida, aga õnneks aitasid siiski segadust lahendada Notis insta tellitud joogid. Veetsime siis muhedalt aega, kuulates Tenjoovi visiooni, kuidas asjad seal kruiisil olema hakkavad ("elus on 5 tähtsat komponenti ja ma kavatsen nendele inimestele selle selgeks teha!"). Mingihetk läksin mina aga hoopis juttu rääkima üle pika aja kohatud TaaviSusiga. Istusime leti ääres ja arutasime asju (eelkõige klassikokkutulekut), kui Taavi äkki arvas, et me peaksime Inglismale helistama, sest ma ei ole ammu Kupiga rääkinud. Noh, 30 sekundi pärast oli olemas live-ühendus Inglismaaga ja kuigi Kupi alguses vist väga ei uskunud, et see tegelt ka mina olen, saime lõpuks siiski päris mõnusad 10 minutit juttu puhuda. Vahepeal hakkas Taavi mu kõrval žestikuleerima ja ma eeldasin, et ta tahab oma telefoni tagasi, aga ei, selle asemel küsis Taavi hoopis, kas ma tahan Captian Morgani Spiced Gold rummikokteili või midagi muud. Kuna mul rummi vastu pole kunagi midagi olnud, jäin Taavi soovitusega rahule ja pärast telefonivestlust jätkasime jutuajamist kokteiliklaasidega. Natukese aja pärast arvas Taavi, et ikka veel on vähe, niiet kutsus baarman Ove enda juurde ja andis talle kindla käsu: "Vaata sellele tüdrukule otsa.. ja mõtle välja, mis kokteil võiks talle meeldida. Ja siis tee talle seda kokteili palju." Jah, mina muidugi kallasin kõik joogid kõrist alla umbes enne, kui need letile jõudsid, niiet tulemuseks oli üllatavalt suur joobeaste. Õnneks olid ka mitmed teised sõbrad end pigem purju joonud, sest näiteks vahepeal, kui teised kõik läksid süüa hankima, otsustas Jossu minna Noti kõrvale mingisse kangialusesse pikutama ja oma pilkusid jooma. Oli päris naljakas, aga noh, ega siis Tensistorile ei saa mitu korda lahkumispidu teha.. või noh, nii me vähemalt tol hetkel arvasime.. :D.

Hommik saabus selliselt, et Kihh ja Joss magasid minu voodis ja mina ise pikutasin oma toa põrandal madratsil, tekiks peal Jossi jope. Pärast ärkamist otsustasime veidike aega niisama vegeteerida ja siis avastasime fb-st, et meie väljamaapoisi reis lükati edasi, niiet ärasaatmispidusid saab veel pidada. Tensistoril muidugi ilmselt pigem päris lõhkus see asi, aga noh, saab natuke kauem aega meiega siin pidutseda ja siis mõne aja pärast minna :) Igatahes mingihetk pidin ma kodust ära minema ja kui ma siis enne äraminekut oma voodit hakkasin korda tegema, selgus huvitav asjaolu, et Kihh ja Joss olid suutnud mu voodilina peaaegu pooleks rebida :D Keegi meist ei osanud öelda, millal, miks ja kuidas see täpselt toimus, aga päris naljakas oli. Pärast huumoriprogrammi sõitsin ma Tallinnasse ja käisin Kristiga teatris. Peab ütlema, et kuigi me Kristiga käime peaaegu iga kuu korra teatris, oli seekordne teatrielamus väga värskendav, sest me mõlemad olime esimest korda Draamateatris. Väga mõnus. Pärast tegime kella 3ni Kristi pool veiniõhtut ja muljetasime maailma asjadest. Ka väga mõnus.

Neljapäeval-reedel käisin ma isaga tema uues kontoris ja tegelesin õppimisega, aga reede õhtul Tartusse jõudes oli muidugi ikkagi vaja välja minna. Otsustasime soojenduseks minna Timi poole, kus oli kohal väga korralik crew, umbes 15-20 inimest. Rääkisime niisama juttu ja mingiaeg hakkasid sõbrad erinevatele pidudele minema, aga meie osade poistega mõtlesime kogu aeg, et eiei vara veel ja kus meil ikka minna on. Niisiis lahendasime oma jooke sealsamas edasi ja kõik lõppes sellega, et nüüd on mul telefonis Jossi filmitud video sellest, kuidas me Rihoga teeme tantsupidu, aga hakkame iga kord korralikke mängima, kui saame aru, et Joss filmib.. ja siis umbes 5 sekundi pärast unustame jälle ära, et filmitakse, ja tantsime edasi :D Ja noh, muidugi tegin ma korralikku huumoriprogrammi, kui küsisin Jossilt juhised selle kohta, kuidas saaks minna youtube'i ja õhtulaulu soovides trükkisin näoga vastu ekraani toetudes www.ohtufaul ja siis nõudsin vastuseid, miks ei saa nüüd seda kuulata. Tundub igatahes suht okei. Umbes sama okei oli mu plaan, et ei maksa Timi poole ööseks jääda, vaid tuleb kell 6 ikka koju minna, et hommikul vanematele oma kainet nägu näidata.

Plaanis olid ilmselgelt mõned väikesed errorid: ma ei olnud hommikul kaine ja mu vanemad ei olnud kodus. Kuna Joss ja Rihh arvasid, et pidu Timi pool võiks jätkuda, lahendasin ma olukorra väga osavalt: käisin poes, ostsin jooke ja poistele süüa, ja läksin kodust ära enne, kui vanemad üldse tagasi jõudsid. Hea loogiline taksosõidu-aktsioon ühest linna otsast teise umbes 7 tunni jooksul. Noh igatahes Timi pool selgus, et Tim läheb ise Kostja sünnipäevale, aga usaldab meid kolmekesi enda poole.. (ilmselgelt ei ole Tim teadlik sellest, kui ohtlik on Jossi-Riho-Kadi kombo, niiet kuna Raiste pärast eelmise aasta mudapühapäeva-üllatuskülaskäiku meid enda poole enam sellise koosseisuga ei lase, saame järgmine kord Timi poole crashida). Mingihetk hakkasime mängima telesarjade tunnusmuusikate äraarvamismängu, aga ma ikka jõhhkralt sakkisin selles. Varsti saabus Raiko, kes juba kahe minutiga kogus rohkem õigeid vastuseid kui mina olin suutnud 15 minutiga. Seepeale ma loobusin mängust ja karjusin niisama aeg-ajalt vahele "Täna õhtul Alex Lepajõe" või "Väike maja preerias". Järgmisena saabus Andi ja varsti võtsime Raiko ja Rihoga ette poetuuri, et selkust kaasa haarata ka "väike" pitsa. Minu arvates oli see perepitsa ikka jõhhhker lahmakas, aga Andi väitis siin mõned päevad tagasi, et vabalt võiks sellise üksi ka ära süüa. Kui Andi nii arvab, siis ilmselt on tõsi, sest ega Andi nalja ei tee. Pärast lõunapausi loosisime meeskonnad (Riho-mina ja Raiko-Andi) ning mäng läks edasi. Ausalt öeldes ei muutunud eelneva olukorraga võrreldes tegelt mitte midagi, sest Riho-Raiko karjusid vaheldumisi õigeid vastuseid, mina ja Andi vahtisime suurema osa ajast tühja ega saanud üldse aru, mis toimub. Vahepeal oli ka meil siiski eredamaid hetki: mina suutsin ühel hetkel oma tardumusest ärgata ja karjuda "so you think you can daaance" ja Andi panustas "Lipstick jungle"'i äratundmisega (hmm, gggay). Kokkuvõttes igatahes meie Rihoga võitsime ja olime väga rahul. Varsti saabus Aare ja siis hakati koostama edasisi plaane, ent kuna see oli logistiliselt väga raske ülesanne, võttis korraldamine aega. Lõpuks suudeti mingi plaan kokku panna, teised saadeti autode peale ja meie Jossiga jäime veitsa koristama ja ootama. Mingihetk jõudsime kõik MartinKõrgemäe juurde ja saime seal rahulikult jooberdada ja vesikat teha. Vahepeal mängis Andi meistrimeest ja parandas mu kaelakeed ning mina selgitasin köögis poistele, mille poolest erinevad nende tehtud sillad tüdrukute sildadest. Taaskord üks loogiline mõte. Ahjaa, vahepeal vaatas Rihh veel üleval jalkat ja karjus Ronaldo kohta "she's my special boy!" :D. Niinii, lõpuks läksime Teise Maailma, aga enne peolejõudmist otsustas Riho jala koju ära minna, niiet mina jooksin kesklinnas ilma jopeta ringi ja kisasin, et ta ei läheks koju. Asi lõppes sellega, et Riho vehkis kätega ja läks ikkagi minema, kuigi tema telefon jäi minu kätte. Meie läksime ikkagi peole, mäurasime veits ringi, siis hakkasin mina mingeid suvalisi asju määrama ja lõpuks läksime Suudlevatesse edasi. Kõik olid mures, et ma ilma jopeta olen, aga ma olin nii bulletproof, et otsustasin riietekandmise ülehinnatuks kuulutada. Suudlevates tegime mingeid jooke, ma määrasin mingeid asju ka kõrvallauas istuvale Martile, kes ilmselt siiski sai aru, et ma juba kuskil teises dimensioonis viibin, ning lõpuks hakkasime Antsuga väga elavalt ja tuliselt vaidlema. Mingihetk tahtsin ma siiski foldida ja magama minna, aga enne kojuminekut pidin veel natuke vaidlema teistega, kes tahtsid mind taksodeni saata ja vaadata, et ma ilma jopeta ära ei külmu, aga no mina muidugi olin radikaalselt vastu sellele ja tahtsin ise asju otsustada. Ehk siis olin päris füürer.

Pühapäev möödus eelmistest päevadest toibumise tähe all, vahepeal käisin Morteni pool, kus Urvo ja Oskar jõid õlut, röökisid Genialistide joomalaulu ja rääkisid, kuidas nad valetasid inimestele, et neil on poekeeld, sest Urvo kukkus peaga ostukäru pooleks. Tundus igati loogiline jutt muidugi.

Selle nädala alguses tuli jälle saada back on track kooliasjadega, niiet teisipäeval käisime Eglega filmimas. Väga mõnus oli 2 tundi lörtsisajuga õues vahtida nii, et käed-jalad-pea olid täiesti ära külmunud. Oh neid talverõõme ma ütlen. Kella 16st läksime Antsu ja Jossiga rampsi, kus Jossu tegi oma eesti keele tööd ja meie otsisime lennupileteid. Tänu Otile leidsime rampsist üles ka birthday-poisi ehk Raiste ja tema abiga lahenes olukord nii, et Raiste-Ants uurisid pileteid, samal ajal kui mina-Joss tegime eesti keelt. Õhtul otsustsime veel kaasa haarata ka Rassi ning minna neljakesi Raiste sünnipäeva tähistama (vastu Raiste enda tahtmist muidugi). Vaatasime jalksi, jõime ravieesmärgil veits Jäkut ja olime niisama mõnusad.

Kolmapäeva õhtul käisin Liisuga võrkpalli vaatamas ja õhtul ostsin ära piletid jaanuarireisile. Tahaks juba kiiremini seda jaanuarikuud ja Hispaaniat.. oioioi, kui mõnus! Neljapäeval oli fulll horror kool, sest päev algas raadioloenguga. Pärast selle üleelamist oli tunne, nagu oleks saabunud lotovõit, niiet oli päris hea olla. Õhtupoole käisime Liisu ja Kadriga pöffil krõbistamas ja kommi söömas, kell 22 oli mul üksinda veel üks film kavas. Ma olen nüüd juba neli aastat järjest komistanud pöffil mõne ootamtult hea filmi otsa ja ma usun, et neljapäeval nähtud Subamrino oli selle aasta üllataja. Ma ei oskagi öelda, mis see film oli, kas kurb või valus, aga see igatahes mõjus. Kindlalt viimasest pöffist alates parim filmielamus.

Reede möödus kooliselt ja raamatukoguselt, kuni ma peahoonest äraliikudes helistasin Jossile ja otsustasin tema, Antsu ja Rihoga liituda. Nimelt oli poistel plaan kuhugi sööma minna, aga kuna ei jõutud kokkuleppe, kuhu minna, lahendasime olukorra sellega, et trampisime julgelt mingi kolmveerand tundi õues ringi (kas ma olen juba öelnud, et väljas on külm, lumine ja halb?) ning asi lahenes sellega, et Riho lihtsalt jooksis 1/2 6-e sisse, meie Antsuga läksime järgi ja Joss otsustas üritust boikoteerida. Pärast söögipausi käisime Treffneris veits kossu vaatamas ja kuulamas, kuidas Joss vingub, et me haiseme poole kuue järgi. Õhtul tegid kõik plaane ja minul oli kindel visioon koju jääda, aga kell 22 mu tugev vastupanu siiski murdus ja pool 11 olime Raistega Mökus. Baarileti taga oli mu lemmikkombo Morten-Kris, niiet saime ka nendega veits juttu puhuda. Vahepeal tahtsin ma baaripoisse aidata ja kogusin laudadelt tühje pudeleid, aga selle peale hakkas Raiste mölisema, et miks ma pirokunni tööd teen :D Üldiselt rääkisime tähtsaid jutte ja mingihetk saabus ka munchkini-meeskond koosseisus kaks Jossi, Antsuke, Riho. Jooberdasime kõik edasi, kuigi Riho läks vahepeal hoopis kluppi, aga mingihetk laekus kohale And1, kes tingimata pidi lisaks enda jookidele tegema välja shotid ka mulle, Antsule ja Evartile. Noh, väike shot siidrite vahel teeb alati ainult head, niiet me ei hakanud kätt ette panema. Vahepeal mõtlesin ma ka kojumineku peale ja Jossu pidi mind mingi tund aega ootama, aga siis suutis Ants mind ümber veenda ja pidu läks edasi. Kell 3 teatasid poisid, et koht pannakse nii-öelda kinni ehk siis võõrad inimesed saadetakse viisakalt ukse taha. Meie arvasime, et peame selle puhul ka korraks välja minema ja külmetasime Jossiga ukse taga, kuni Ants seletas Evartile, et viimane ei oska üldse visata ja miks ta viskab kogu aeg :D Varsti saime siiski tagasi sisse minna ja edasi läks kõik samamoodi, ainult et Kris ja Morten lubasid mind ja Antsu ka leti taha DJ-sid mängima, niiet õnneks saime oma põhilood ära kuulata ja Möku põrandal tantsupeo raames ringi kepsutada. Vahepeal ilmus kohale Antti, keda ma ei olnud päris pikalt näinud, niiet sai mitmeid jutte räägitud, ja klubist saabus tagasi ka Riho, kes tellis soovikontserdi raames Katy Perryt, aga kui ma selle peale panin, siis seisis Riho leti ääres maailma kõige tuimema näoga ja arvas, et see asi teda ikka üldse ei huvita. Ilmselt sellepärast läkski Riho varsti hoopis Andi ja Evarti juurde Suudlevatesse, samas kui meie Antsuga lahkusime Mökust alles veerand 7. Selleks hetkeks olin ma otsustanud ikka koju jõuda, niiet marssisin taksopeatusse ja sõitsin koju. Taksos helistas muidugi Riho, kes ei saanud aru, miks ma ilma temata ära läksin, ja lisaks ka Andi, kes teatas, et kojuminemine on VALE ja ma peaksin takso kohe ümber pöörama, sest tema võib kõik kinni maksta (vanahea make it rain day).

Laupäeva hommik tegi mulle reality checki ja kool jäi vahele, kuigi siiski tuli ära teha megahorror raadiotöö. Kogu asi võttis muidugi aega, aga kokkuvõttes lahenes kõik siiski üllatavalt normaalselt ja sain täna ka täiesti mõistliku B oma töö eest.. :O. Raadiotöö valmissaamine mõjus nii elluäratavalt, et otsustasime keskööks Jonsu ja Liinega linna minna ja poisid üles otsida. Saime kokku Priidu-Mardi-Jossi-Rihoga, käisime koraks Suudlevates, siis kontrollisime Treppi ja leidsime Taavipetsi, niiet juba suurenenud seltskonnaga läksime Notti. Kuigi seal oli täitsa okei, ei viitsinud me sinna jääda, ostsime joogid kaasa ja võtsime ette mõnusa autoreisi (mina ja Joanna pikutasime pagassis), et minna Värgi poole. Kõik olid pigem veitsa vässud, niiet ega suurt pidu ei olnudki, hängisime niisama, meie Rihoga hakkasime arstideks ja kuulasime selle arstiaparatuuriga südametööd ja kopse, tegime soovilugudepidu ja noh, oligi umbes kõik, juba kell 3 läksime laiali.

Täna oli jälle raadihorror, aga nagu näha, jäin ellu, ja nüüd tuleb veel kuidagi hakkama saada 15minutilise feature-looga ja veel nädal aega end motiveerida, et selle jubedusega hakkama saada. Loodetavasti õnnestub.