Üldiselt on jälle möödunud kaks nädalat ja jubepalju asju on toimunud vist. Üle-eelmisel esmaspäeval käisime poistega Illegaardis jalkat vaatamas. Mina ja Rihh olime muidugi Real Madridi poolt ja üllatavalt ei olnudki me ainukesed, vaid ka Marti ja Paul olid väidetavalt meiega samas leeris. Ütleme nii, et meie jaoks oli pigem halb päev, sest Real kaotas 0:5, aga seevastu Priidul-Raikol-Andil-Tammuril-Antsul-Rassil oli väga hea päev. Aga nagu Riho ütles: "Tibusid loetakse kevadel".. :D
Igatahes siis kolmapäeval sõitsin ma parajasti Morteni poole, kui Karlova linnaosas tegin väikse autoõnnetuse. Mina ise arvasin, et see toimus Tähe tänaval, aga ema ja Liine tegid mulle selgeks, et ma olen terve oma elu Tartu tänavatest valesti aru saanud, niiet mina sa nüüd tea, kus see juhtus. Kindel on muidugi see, et mingi liiklusm*nn leidis, et kuigi parema käe ristmikul olen mina tema paremal käel, siis on tema ikkagi lahedam vend ja põrutab üle ristmiku. Selle eest sõitsin ma kogemata talle otsa ja nüüd ootame ARKist uut numbrimärki. Õnneks päästis päeva Märdu kõne, sest ta helistas Rotterdamist ja uuris, kuidas ja millal nad tohivad oma toast välja minna. Esialgu arvasin ma küsimuse peale "millal me siit välja saame", et vennad on kuhugi vangi topitud, aga siis selgus, et nad lihtsalt huvitusid sellest, millal saab minna pärismaailma, kus on "NIII HULL, NII HULL". Õnneks väljusid poisid lahingust võitjana ja said kõik toast välja. Meie siin eestis käisime õhtul veel Estiko mängu vaatamas ja naersime esireas selle üle, kuidas Andrus Renter väljakul käsklusi jagab ja mõmiseb.
Neljapäeval sõitsime Liisaga Tõstmaale, tegime kerged rummikoksid ja panime hiirelõksu üles. Hommikul oli megamõnus: väljas oli tuisk, aga meie istusime soojas toas, sõime sooja värsket kodusepikut ja jõime jasmiiniteed. Puudu olid ainult need kitsed, kes väidetavalt hommikul pool 11 käivad end vastu majaseina sügamas. Ootasin, mis ma ootasin, aga tol päeval otsustasid kitsed kuskil mujal viibida, aga sellest hoolimata rääkisin ma Liisale terve päeva, et ma olen Fred Jüssi ja kõik on õige. Pärast hommikuidülli läksime filmivõtetele ja kell 2 hakkasin ma tagasi Tartusse sõitma, et ikka venna sünnipäeva attendida. Alustuseks tegime kerged rummikoksid-siidrid, panime sauna vesika üles ja tegime leiliruumi mahutavuse rekordi: mingil hetkel otsustas ennast sinna pressida vist koguni 10 inimest. Lõpuks saabusid kohale ka Mugosto naabrid ja minu pluss üks kaaslane ehk Tammuurik ja pidu läks edasi nii, et paari tunni pärast hakkasime juba Justamenti ja muid asju määrama. Üldiselt ma täpselt ei tea, mis kes kuskil juhtus, sest inimesi oli palju ja kogu aeg toimus midagi, aga igatahes Joss näiteks läks mingihetk pikutama ja siis Tammur käis tal küüsi lakkimas, mina tegin Frediga siidripause ja sattusin ühele pildile ka reamees Raamatuga,
siis veel Liine ja Kivipea käisid kuskil driftimas, Timo laulis väljas muumimaa laulu ja mina seletasin kõiki maailma asju Tõnisega. Mingil põhjusel leidsin ma hommikupoole, et kuna soditud Joss oli Anna-Liisa abiga küünelakist vabanenud ja uuesti peoloomaks muutunud, siis ei ole mõtet üldse magama minna, vaid teeme pidu ikka edasi. Noh, hommik siis jätkuski nii, et koristasime päeva peale Teedu ja Annakaga maja ära, Jossu oli samal ajal DJ, pärast koristustalguid tulid söögiga külla Liine ja Kivipea, tegime veits diskot ja pikutasime elutoas kapi peal. Suutsime koostada ka suurepärase plaani laupäeva õhtuks: käed kokku ja .....! Oma suurepärase plaani teostamiseks külastasime Selkut, kus just sel hetkel esines kõikide suur lemmik Ott Lepland. Meie Liinega läksime sisseoste tegema, aga kaks Jossi muidugi leidsid, et peavad veits lava ees näppu viskama Otile. Pärast kontserdielamust ja Jossi soovi, et Ott Liinet lavalt otsima hakkaks, läksime club Mugastosse. Meie Jossiga avasime šampuse ja mina siirdusin koos oma pokaaliga isolatsiooni, et monteerida oma suurepärast raadiosaadet. Pärast umbes pooletunnist pusimist olid mul närvid täiesti läbi, sest see asi üldse ei edenenud, Liine ja Jossid olid magama jäänud, Riho informeeris mind sellest, et neil on Põlvas väga mõnus torniviinajoomispidu ja see tundus nii ebaaus. Otsustasin, et kõige õigem on teha 1,5tunnine powernap ja kui Mart-Kivipea mind üles äratasid, asusin taas raadiosaadet monteerima. Aeg-ajalt käisid mul külas Mart-Kivipea-Värk, kes mölisesid ja elasid mu tugitoolil seljas, aga õnneks ilmutas end aeg-ajalt ka Jozu, kes mind šampusega varustas ja tuju parandas. Mingikell sai suurepärane raadiotöö siiski valmis (ma tegin seda enda arvates mingi TUHAT aastat) ja sain teistega ühineda elutoas. Võib ausalt öelda, et seal oli viimase aja üks naljakamaid vaatepilte: üks Marko tegi mingit tränatantsu, teine Marko tegi meeter korda meeter põrandaruumil kukerpalle, kolmas Marko laulis ainult Koit Toomet ja teda saatsid põlvitavad Kivipea ja Mart, Nexuse-tüdrukud tegid Nexuse-laulupidu ja Joss püüdis kogu seda üritust aeg-ajalt kaameraga salvestada. Niiet pigem aitas selline naljafestival ja väike siider tuju tagasi enamvähem normaalsele tasemele tõsta, aga teistega ma Atti siiski ei läinud, vaid otsustasin kodus magamise kasuks. See oli üks kõige õigemaid call'e ever, sest pühapäeval istusime koolis oma raadiosaadete pärast faking 6 tundi. Selle aja jooksul oli pausi ainult 7 minutit, niiet pigem reaalne maxx horror. Aga vähemalt sai sellega selleks aastaks see raadiobullshit läbi :)
Uus nädal algas rahulikult kuni kolmapäevani, mis oli meil väga tiheda päevakavaga: hommikul kell 8:30 õppisime vene keeles poolteist tundi, kuidas kirjeldada oma teekonda meie keeltekoolist raudteejaamani. See vene keel on ikka üks hull asi ma ütlen, aga varsti saame hakata Liinega purjus peaga omavahel ainult russki jazõki rääkima. Pärast raamatukogunolaifi oli järgmisena päevakavas Leo klubi koosolek, mis meie jaoks kestis ainult tunnikese, sest siis saime Jossi ja Paavoga Estiko mängule. Kossuvaatamine oli traditsiooniliselt väga mõnus ja lõbus, nägime ära Jossi väljareklaamitud Chris Moore'i, kes oli väga imestunud, et miks me kõik mängu vaatamas oleme, ja vahepeal suutsin ma tribüüni ülemiselt astmelt maha visata ka Vootele joogid, mis õnneks jäid imekombel siiski terveks. Tuju tõstmiseks jõime väikse Niinuga veini, pärast liikusime crew'ga Suudlevatesse ja õigepea ühines meiega ka mingi osa Estiko poisse, niiet kluppimineku ajaks oli meid juba päris korralik kamp koos. Illukas oli üsna regular olukord (vähemalt nii palju, kui mõistus mäletada lubab), väga regular ei olnud aga peolt lahkumine, sest mingil seletamatul põhjusel keeldusin ma teistega koos minemist ja nõudsin üksinda taksogasõitmist. Lisaks tundus mulle täiesti okei plaan, et talvel võib peolt ära minna ilma jopeta. Tähendab ma loodan, et ma ikka mõtlesin nii ja jope ootab mind praegu Illukas, sest muidu ma küll ei tea, kus see on. No igatahes pärast Illukat oli afterparty club Mugastos, kus Kristi-Joanna tegid mingit maasaelemistantsu, Andi kukkus peaga vastu lauda ja lõhkus kulmu ära, Paavo püüdis meeleheitlikult sauna kütta ja mina kui staažikas saunaabiline püüdsin nõu ja jõuga aidata, kuni äkki lendas pulti Liine, kes pani kõik siibrid-ahjud kinni, kustutas asjad ära ja viskas meid saunast üleüldse välja- Paavo oli pigem väga pettunud kogu ürituse failimises. Ilmselt toimus Ihhis veel palju vahvaid asju (näiteks Kihokene otsustas ülemise vannitoa vanni täita veega ja siis sinna magama ronida), aga mingil hetkel, kui ma olin Jossi ja Andi suutnud magama panna, otsustasin omandada Jossi jope ja sellega koju minna.
Neljapäeva hommikul sai planeeritud Tallinnasse minek canceli ja selle asemel läksin ma pärast Andi ja kahe Jossi vihaseid "kus sa oled, tule siia, võta süüa ka kaasa"-kõnesid Liine poole tagasi. Pärast seda, kui Kivipea oli seal Frankyle korduvalt karjunud "koeeer" (seda intonatsiooni ei ole kahjuks võimalik siia kirja panna) ja kõik olid nautinud kollases hommikumantlis Kihhi, läks autotäis rahvast lumetormi trotsides linna. Valvepatrull (koosseisus mina, Andi ja Kihh) jäeti maja valvama ehk poisid tegid süüa (mina aitasin Andil omletti maitsestada ja kallasin kõik suure piprahunnikuga üle), Andi tegi vetsupaberi demonstratsiooni
ja pärast nautisime telekast muusikakanaleid ning Andi õpetas Liine mängulõvile wakawakat, kitarrimängimist, trummidetampimist, breikimist ja kõike muid asju. Mina ei suutnud selle vältel umbes pool tundi üldse hapnikku hankida ja naersin end pooleks. Lõpuks saabusid tagasi ka missioonil olnud kodanikud, ent õigepea läksime uuele linnatuurile, et Ihhi tuua LAN-party poisid Värk ja Märt. Õnneks saime vahepeal veel teada, et Märdu õpib koolis lume mingeid kümneid erinevaid vorme ja nüüd me saame alati tema käest küsida, mis sorti lund alla lendab. Igatahes õhtu Ihhis jätkus siis sellega, et Liine ja Kihh pikutasid, poisid mängisid neljakesi LANi ja mina vahtisin niisama ringi.
Reedel käisime perega Tallinnas teatris, vaatasime "Aabitsa kukke".
Pean ütlema, et näidendit lugedes jättis tekst mulle sügavama mulje, oli ehk veidi šokeerivam ja kulminatsioon ootamatum. Aga selline mulje võib olla tingitud sellest, et ma justnimelt teksti esimesena lugesin; võib-olla oleks ka etendus esimesenakogetuna olnud mõjuvam. Igatahes okei, seekord oli niipidi, aga kõigest hoolimata tuleb öelda, et etendus oli super. Tõnu Oja tegi uskumatult hea rollitäitmise: 100 minutit üksinda laval olla ja seda täielikult valitseda, see ei ole lihtne. Niiet väga hea kogemus, soovitan kõigile.
Laupäeval käisin rampsis õppimas ja Märduga juttu rääkimas, kodus jõudsin kiirelt saunas käia ja siis juba sättisime Liinega end linna. Alustuseks läksime Truffe peole, kus meiega ühinesid kiirelt ka Priit ja Rass, kes olid otsustanud boikoteerida ebavajalikku laupäevaõhtust LAN-partyt (gggay). Meie Liinega olime otsustanud proovida alternatiivset lähenemist kolmapäevasele vein + siider kombole: nimelt jõime laupäeval kumbki 6-7 (erinevat) kokteili, et testida kange alkoholi mõju. Pühapäevahommikune järeldus: oleme mõlemad pigem kange alksi neiud. Aga laupäeva õhtul siis igatahes ühines meiega järjest inimesi, mina rääkisin peamiselt Mardi ja Priiduga welcojuttu ja kuulasin, kuidas väga kettas Mart räägib Welco tuelvikuvisioonidest ja pahandab minuga, et ma aru ei saa. Mingihetk oli aeg lahkuda ja ukse taga ootasid meid Rihh ja Muhv, niiet seadsime sammud Atti. Suurepärase 200kroonise baarikrediidi eest sain ma täpselt osta siidri endale ja õlled Mardile, Priidule, Muhvile, Rihole. Lahendasime siis oma jooke, vaatasime seda Atipidu ja läksime õigepea Illegaardi, kus Muhv peitis Riho kinda ära ja Rihh pidi selle leidmiseks seal ringi võimlema.
Eilne pühapäev möödus nii ja naa, aga nüüd on käes uus nädal, mille jooksul tuleb tublilt tegeleda kooliasjadega, aga õnneks saab täna alguse ka pikemalt kestev jõulupidustuste festival: nimelt on meil täna Staabitsikkidega traditsiooniline glöxxar :). Jõulupühade programmi peaksid veel mahtuma ka ajakirjanike jõulupidu, jõululaupäev, jõulupidu sugulastega, jõulupakidpidu ja Künnermaa jõulupidu. Väga kerge see olema ei saa, pärast on selline jõulude üledoos, et pahahakkab. Aga seniks on kõik jätkuvalt KÕIK ÕIGE.
No comments:
Post a Comment