Niisiis, 29.aprill oli reede ja umbes kümneline tüdrukutecrew läks Katapea sünkarit tähistama. Alustuseks kerged veinid ja snäkid, siis määrati kõigile viinakoksid, ja kui me Catherine’iga olime tähtsad koolijutud ära rääkinud, lendas pulti Marta, kes otsustas mitmele inimesele suurepärast kreemikooki näkku määrida. Pärast meelelahutusrubriiki jõime veel kokse, sest tänu Maiso soovitusele oli meil viina pigem palju, mistõttu ka edasine klubikülastus on pigem müstiline. Ilmselt võisin ma Illukas sel õhtul kohata nii inimesi kui tulnukaid, ent kuna mälu ei ole siiamaani otsustanud selle õhtu sündmuste meenutamisega koostööd teha, siis ei oska väga pikalt pidu kommenteerida. Oma elu päästmise eest pean kindlasti tänama Raigot, kes järgmisel päeval linnas teatas, et tema tagastas mulle mu telefoni ja käekoti, mille ma bravuurikalt olin kuhugi tantsupõranda nurka lennutanud, ning samuti tuleb siinkohal tänada Andrest, kes päästis mind väga tüütu ja väga rumala stalkeri käest, kes vapsee ei tahtnud aru saada, et ma teda 100 korda pikalt saatsin.
Laupäeva hommik saabus Raiste telefonikõne, South Parki vaatamise, kange kohvi ja katkise sukkadega kojujõudmisega. Pärast kiiret make-over’it oli maailm jälle ordnungis ja läksime vennaga Welco mängule. Fännitribüünil elasime tavapärast mõnusat elu ning jõime siidrit, ajasime õlut maha, laulsime-röökisime ja veidi ka külmetasime. Poolajal toimus a le qoci fännimäng ja kuna rahvas nõudis osalema ka mõnda naisfänni, siis tegi Raiko veidike sohki ja loobus viimase palli rahvasseloopimisest ning tõi selle otsejoones mulle (vastasel juhul oleks mu osalemine olnud võimatu, sest arrrvata on, et kõik ülejäänud fännid olid minust pikemad ja oleksid ise palli kinni püüdnud). Kokkuvõttes saavutasin igatahes auväärse 4.koha ja võisin väljateenitud õllet nautida. Pärast mängu leidsime Mardiga ühiselt, et peaks korralikult volberrrrrdama ja siirdusime Vikerkaare tänavale. Kuna väljas oli pigem jahe ja tuuline, siis pidasime festivali siseruumides ja Mart lõbustas meid muusikalise vahepala ehk mingitel kelladel kõlava Welco hümniga. Varsti oli aeg näidata oma võimeid kossuväljakul ja pärast väikest sporti läksime Antsu ja Mardiga kultuuriüritusele. Nimelt oli õhtuks välja reklaamitud Teedu-Priidu-Ronaldi kontsert mingis motoklubis. Kuigi me sinna motovendade hulka päris ära ei sulandunud, siis õnneks oli ka Anna-Liisa oma sõpradega kohal ja üheskoos saime selle peo ära peetud. Priidul ja Teedul oli muidugi vahepeal päris piinlik, sest Mart tahtis kogu aeg kaasa plaksutada ja laulda, mina proovisin talle käsi suu ette toppida ja Antsuke mölises meie mõlemaga. Aga noh, rahvale meeldis ja kokkuvõttes oli väga mõnus asi. Kui kontsert oli läbi, siis otsustasime Mardiga jälle volberrrrdamise kasuks ja läksime Vikerkaare tänavale tagaaeda chillima. Minu suurepärase otsustusvõime tõttu ei imestanud keegi, et ma olin hommikul kodust väljunud lühikese seelikuga ja pidin lõkke ääres külmetama. Päeva päästis PRaamat, kes laenas mulle mõnusaid welco-pükse ja ma mina muidugi olin üritusega jälle uskumatult rahul. Õhtu mööduski suurejoonelise volberrdamise tähe all: mina mängisin Pentega, Mart määras lõkke ääres welco laule ja jauras niisama, toas tehti veidi draamat ja Märdu oli mõnusalt purrrjakil. Varsti liikusime osa rahvaga linna ja kontrollisime Mökut, kus ma baarileti ääres confrontisin Tommit ja seejärel leppisime uusi kohtumisi kokku. Pärast suurt Möku-esist sotsialiseerumist laaberdasime veits Notis ja siis võtsime seltskonnaga suuna Antsukese poole. Kohalejõudes pandi soundtrackiks muidugi Metallica, kõik sebisid ja jebisid niisama ringi, mina pidasin Lauriga olulisi jalka-teemalisi vestlusi, kuni lõpuks Riho minu asemel Reali-kaitsja ülesande üle võttis ja mina niisama maja peal ringi jaurasin. Mingihetk otsustasime väikese uinaku kasuks ja leidsime Rassiga mõnusalt jaheda toa. Kell oli selleks ajaks umbes 7, aga täpselt enne magamajäämist helistas muidugi Urvo, kes käis välja mingi enneolematult hea plaani. Insta muidugi Rassiga kiitsime ja otsustasime tunnikese pikutada ja siis sellele suurepärasele üritusele minna (kuna Urvo ettepanek oli nii hea, siis ma tõepoolest ei suuda seda meenutada), aga as soon as kui olime silmad kinni pannud, siis otsustasime ühiselt, et eiei, magamine on palju parem option.
Pühapäeva hommik saabus minule kella 11 paiku, kui kööki minnes leidsin eest superkokad Siimu ja Antsu. Pärast kosutavat omletti aelesime niisama ringi, käisime väljas päevitamas, vaatasime pealt ja osalesime Chungi rünnakutes, otsisime Heiko kadunud kossi taga, käisime poes, et osta värsket kurki ja 12 suurt ballooni, tegime väljas mõnusa mitmetunnise päevitamisaktsiooni, mille käigus Joss tegi kogu aeg minu üle nalja („kamoon, keegi oleks niikuinii selle nalja varem või hiljem ära teinud!“) ja pidevalt arutati, et selle õluga on nüüd küll halvasti, sest see on kohe otsas. Mingihetk tegid Antsuke ja Riho powernapi ja teised poisid mõtlesid, mida huvitavat saaks magamise ajal korda saata, siis oli varsti juba sauna-time ja äkki olid lisaks varemjõudnud Laurile-Vilumaale-Markusele saabunud ka Liine-Jonsu-Andi-Kata-Urvo-Morten-Reidikrissu-Cäthu-Kukeplix-Vootele-Annika.. ja võib-olla keegi veel, enam ei mäletagi kõiki. Igatahes simman kestis, kõik oli igati mõnus, keskööl avati minu sünna puhul šampused, Antsuke kinkis mulle väga kunstipärase kaardi, poisid tõstsid mind üles (ma oleks 23st korrast maha kukkunud ainult umbes 15) ja kõik oli väga mõnus. Mingihetk arvas Ants, et sünnipäevalaps tohib šampust juua ainult klaasidest ning ta palus mul valida 2 sõpra, kellele ta pokaalid eraldab. Arrrvata on, et ma valisin oma pinginaabrid, aga kui me siis Jossi ja Rihoga sinna pokaalikapi juurde jõudsime, otsustas Ants hoopis ümber ja eraldas pokaalid ikkagi ainult mulle ja endale. Riho ja Joss muidugi ei kurvastanud, vaid hakkasid pärast hoopis viina jooma. Minu jaoks lõppes sünnipäeva esimene faas kella poole 2 paiku, kui ma läksin koju magama ja jätsin poisid neljakesi viina jooma.
Esmaspäev ehk sünnipäev ehk 2.mai möödus ülimõnusalt. Kõik telefonikõned ja sms-id ja live-õnnitlused ja asjad tegid päeva väga khuuliks, kuigi ma suurema osa ajast olin teleka ees lebos ja vaatasin politseiakadeemiad. Aga noh, vanus on ka juba selline, et ei jõua esmaspäeval nende pidustusega peale hakata.
Selle eest algas peonädal aga juba teisipäeval ehk 3.mail, kui me kella 19 paiku sättisime Kädiga end minu tuppa siidrit jooma. Põhjus selleks ürituseks oli lihtne: kuna meil olid sünnipäevapeod seatud samale päevale, siis ei saanud kumbki teise party’t attendida, niiet otsustasime peo teisipäeval ära pidada. Tuleb tunnistada, et üritus oli üle ootuste väga edukas, sest esialgsed kerged siidrid said otsa täpselt enne keskööd, mistõttu Kädi ametlikku sünnipäeva alustasime šampustega, mis õigepea läksid üle veiniks ning siis omakorda rummiks. Jutte ja muljetamisi jätkus täpselt hommikul kella 8ni, niiet sünnipäevanädal oli saanud igati korraliku alguse.
Kolmapäeval hoidsin madalat profiili, vaatasin kodus jalkat-kossu ja kuulasin Annaka käest Tartu uusimat ja ühtlasi kõige lambimat gossipit. Neljapäeval ehk 5.mail tutvusin Antsu ja Tenso käsitööga, siis olin veidike autojuht, pärast käisime Jossiga minu sünna jaoks šoppamas (pigem päris naljakas poeskäik), siis hakkisin salati jaoks veits manti ja siis juba oligi aeg minna Ummi sünnale. Laekusime Jossiga kingituseviinaga kohale ja suundusime kööki veini jooma ja elu üle arutama. Seltskond oli väga mõnus ja sünnipäev oli samuti väga muhe (kuigi võib-olla teistele külalistele ei meeldinud väga see, et peo lõppfaasis me Jossiga keeldusime teiste muusikamaitset aktsepteerimast ja kütsime taaskord ainult black and yellow’t..), aga järgmise päeva huvides tuli asi pigem varakult ära lõpetada.
6.mai ehk oodatud sünnipäevapidu möödus täpselt nii, nagu ma arvasin ja ootasin: kohal käis piisavalt palju rahvast, chillitud sai nii toas kui õues, bassupidu peeti samuti nii toas kui õues, tantsupidu ja suvetiirud olid olemas, jelly shotid maitsesid rahvale nii et pahahakkab ja kõik kingitused olid ülimõnusad (originaalsuse eest tuleb kiita kase-poisse ehk Urvot, Kulli ja Oskarit, ning samuti väärivad tunnustust Antti-Ummi-Risto-Paul-Morten, kes tõid mulle Fantat ja enda tehtud pitsat). Muidugi toimusid maja taga tähtsad vestlused ja maja ees veel tähtsamad kossuvõistlused (pean siinkohal veel viimast korda mainima, et öösel kella 5 paiku tegime Paavoga 5miinust ja mina võitsin!...Although tuleb ära mainida, et mängu tulemus oleks kindlasti olnud teistsugune, kui ma oleksin lubanud Paavol ka korvi alt visata, aga kuna ma olin füürer, siis ei lubanud). Igatahes üldiselt ei hakka ma kõiki üritusi siin eraldi välja kirjutama, aga hommikul umbes kella 5-6ni on pidu võimalik kokku võtta eduka pildiseeria abil:
Nii nägid välja Joanna-Kaasiku-Kata sünnakingid ehk 3,5 liitrist viinast tehtud jello shotid. Alguses oli nende äramahutamise ja transportimisega päris korralikult jahmerdamist, aga üldiselt olid need peo põhilisteks käimatõmbajateks. Ja kuna mina alguses kogu aeg ringi jooksin, siis hakkas Annika mu isiklikuks jello-söötjaks ehk kokkuvõttes oli kõik väga mõnus.
Nagu öeldud, siis kingituse eest teenisid originaalsuse 12 punkti kasega kohale ilmunud poisid ja siin on minu neljameetrist kingitust ka ilusti näha.
Väga mõnusa Tammuri ja väga mõnusa Märduga, samuti on väga oluline minu käes olev väga mõnus sünnakaart!
Sünnipäeva vaieldamatult lemmik löögiohu-rühm, millest küll puudub Tim, kes pidi sportlikel põhjustel peo varakult foldima.
Üle pika aja oli väga-väga mõnus vennaga koos festivali pidada ja tantsupidu-jellode söömist handlida.
Muidugi ei saa puududa siit seeriast abikaasa-pilt ehk tokstokstoks paradoks Martipähn.
Ja noh, vanahea singervingeri tantsupidu Värgiga ehk Aino on ainus ja Kaseveteaeg- arrrvata on, et väga mõnus oli.
Mingihetk tahtis Vootele samuti tantsupidu teha, ent kuna meie muusikamaitsed läksid lahku ja seetõttu mina ei tahtnud üritusel osaleda, siis Vootele solvus ja hakkas hoopis maja koristama. Mingiaeg käisin ma tal järel ja proovisin mr Properit ümber veenda, aga kuna see eriti vilja ei kandnud, siis loobusin ja läksin hoopis kontrollima, mis simman saunas toimub. Selgus, et mu vend oli lubanud poistel sauna pesuruumis korraldada väikse bassupeo. Tark väikevenna ei näinud aga ette olukorda, et bassus istuvad 4-5 venda (illustreerivalt pildilt puudub Paavo, aga veberliku kiirusega on kohale jõudnud mr Proper aka koristav Vootele), kes laulavad täiesti kõrist „uu like it like it i’ll do you like a truck“ ja plätserdavad samal ajal kätega vett mööda sauna laiali.
Kuna kogu sauna põrand oli paksult vee alla mattunud, siis läksin ma veits horrorisse, aga kuna vaatepilt oli siiski pigem naljakas, siis lasin poistel veel mõnda aega hullata. Lõpuks otsustasid saunapoisid uinaku kasuks ja kuigi majas oli magamiskohti veel üle, siis mingil põhjusel kolisid Riho ja Markus magamiskottidega õue ja kallasid igaks juhuks veel paki krõpse ka murule laiali. Tahtsin neile lisatekke peale tuua, aga siis hüppas pulti And1, kes nõudis, et ta tahab magada vanemate toa tumbas. Noh, mõeldud-tehtud ja varsti oligi Andi tumbas ning tema nõudmistele kohaselt pidin ma isegi kaane peale tõmbama. Läksin siis ise alumisele korrusele tagasi, et väljas sleep’ivatele poistele veits mõistust pähe peksta, aga juba 10 minuti pärast kostus ülevalt korralikku põrgulärmi. 10 sekundi pärast oli AndiOras alumisel korrusel tagasi ja teatas et „pohhui see magamine, paneme pidu edasi!“. Peopidamine kahjuks väga enam ei õnnestunud, sest Andi avastas väljasmagamise võlud ja kolis teiste poiste juurde õue. Mina andsin alla ja läksin vist tuppa muusikat määrama või midagi olulist tegema, aga selle asemel tegin hoopis koos tuppakolinud Andiga paarikümne-minutilise uinaku kapi peal.
Varsti saabusid äratuskellana Riho ja Värk ning siis oli poistel aeg Welco mängule suunduda, sest buss juba ootas meie maja ees. Alguses otsustasin mina ürituse foldida ja Annakaga telekat vaadata, aga kui me olime 15 mintsa seda üritanud, siis teatas Annakas, et ta on selleks liiga purjus ja läheb parem tagasi magama. Selle peale otsustasin mina end mobiliseerida ja olin juba 15minuti pärast Kivilinna tanklas, et ühineda bussitäie lõbusate fännide ja meeskonnaga. Sõit Jõgevale möödus rahulikult ja ka mängueelne tunnike oli mõnus, sest pinginaaber Riho tõi mulle lilli ja Tohv muretses poest siidrit (st pidi muretsema siidrit, aga tõi hoopis keemiamaitselist gini). Mäng ise oli... jah, mis seal väga öelda, kohtunik tegi pigem suvalisi asju ja vilistas meie vastu, aga lõpuks ei olnudki kellelgi aega kohtuniku pärast vihastada, sest kogu fännitribüün keskendus huligaan-Tenso valvamisele. Mingil hetkel meie tähelepanu aga hajus ja Tenso-Andi käisid Jõgeva väljakut enda poolt tervitamas, see oli pigem päris vale üritus. Aga noh, mis sa ära teed. Tagasiteel tegid väsinud sõdurid powernapi
, samal ajal kui mina pidin testima Markuse ja Raiko pickupline’e ja sujefas kaotanud poisid jõid magava Andi nabast šampust. Suurepärane välisreis lõppes aadressil Pallase 58, sest muhe bussijuht viis minu-Riho-Raiko-Markuse-Andi peole tagasi ja hakkasime chillimisega vaikselt uuesti peale. Lisaks allesjäänud seltskonnale liitusid meiega Liine-Joss-Leif-Joss-Veiko-Timpa.. ja võib-olla keegi veel, kogu rahvasteränne ei jäänud mulle meelde. Ei pea vist ütlema, kuiii kettas me Liinega olime sellest, et väljas on soe, me saame istuda minu garaaži ees, kõrval tiksub vesipiip, saab juua külma siidrit, poisid mängivad ümberringi kossu ja kõik on maailma kõige mõnusamas korras. Oeh, uskumatult hea. Lisaks kossuvõistlustele külastasime ka mänguväljakut, õpetasime Vootelet põrgatama (juba eoses läbikukkunud üritus) ja avasime juuksuritöökoja.
Kui ilm läks jahedamaks, kolisime maja taha grillima-chillima, siis juba jõudis kohale Mikk, varsti ka Annika, siis Tenso, siis juba Laur-Vilumaa-Karmen-Bert-Kristo-Luik (ja võib-olla veel keegi..) poisid käisid saunas ja bassus, meie Markuse ja Andiga tegime toas pool tundi järjest like a truck’i ja donald trump’i tantsupidu (ise olime megakettas) ja siis läksime õue usual kossuüritust pidama. Kogu event’i kulminatsiooniks oli Kristo imeline sissevise ja Markuse lubadus alasti ümber kvartali joosta. Ega Markus ei ole mingi loll, et ta oma lubadustest taganeks ja nii saigi rahvas öösel ilusti meelelahutust nautida. Pärast seda üritust läks osa rahvast linna ja osa kolis tagasi tuppa viina-siidrit jooma, Andi muidugi otsustas jälle tumbas magada.
Seekord ta endale kaant peale ei nõudnud, niiet fotograafid said selle tähtsa ürituse ka jäädvustada. Mingiaeg chillisime Markuse ja Rihoga veel ülemisel korrusel, mina pidin likvideerima oma väidetava kihlveo-võla, siis vaatasime, kuidas Riho läks „korraks“ mu vanemate garderoobi ja jäi sinna suvalises poosis magama, aga kui me ta lõpuks tagasi üles peksime, siis vaatasime kõik koos laavalampi (jubepõnev oli) ja lõpuks leidsime meie Rihoga, et on õige aeg magama minna. Markus proovis ka seda uinakut, aga hüppas siis lambist püsti ja teatas, et läheb poistega viina jooma. Meie arvasime et why not ja magasime rahulikult edasi.
Pühapäev ei olnud koheüldse hea päev. Enesetunne oli õnneks normaalne, aga majas oli küll korralik tuumapohmell. Kogu selle kaose koristamiseks kulus mul 9 tundi ja siis olin ma omadega nii ribadeks, et ülejäänud 4 tundi ema oodates veetsin pooleldi pilditult teleka ees. Ema esimene reaktsioon kase peale oli etteaimatavalt negatiivne, ent juba järgmisel hommikul arvas ta, et pole hullu midagi, võib-olla peame puu lihtsalt ümber istutama. Niiet lõpp hea, kõik hea.
Uus nädal möödus väsimuse ja aevastamise-nuuskamise-silmadestveejooksmise tähe all. Esialgu diagnoosisin ma endal külmetuse, ent praeguseks olen seisukohal, et tegemist on mingi enneolematu allergiaga, sest tavalised nohutabletid pole üldse asja paranemisele kaasa aidanud, samas kui kangetoimelised allergiarohud teevad mind pigem flegmaks, aga siiski on võimalik olla mitmeid tunde ilma aevastamata. Väga tobe lugu igatahes.
Allergiast hoolimata võtsin neljapäeval ette Tallinna-reisi ja käisime Kristiga NO-s „Hirvekütti“ vaatamas. Väga võimas lavastus. Kuna esimese poolaja sisu ja stseenidega olin ma juba kursis, siis isiklikult meeldis mulle II poolaeg rohkem. Aga noh, kokkuvõttes ikkagi väga-väga hea. Soovitaksin kõigile, aga viimased etendused on juba välja müüdud, niiet kes nägi, see nägi. Teatrikülastusele järgnes usual veinijoomine ja gossip Kristi pool, väga mõnus oli.
Eile tulime tagasi Tartusse ja pärast keerulisi plaanide koostamisi asutasime Jossiga end Mugastosse siidrit-õllet jooma. Taustaks muljetas Liine oma töökogemustest ja varsti saabus kokteili jooma ka Andi, niiet nii see õhtu meil möödus. Nüüdkohe ongi aeg jälle Liine poole minna, sest täna toimuvad suurejoonelised väljareklaamitud talgud- osalejateks täpselt sama crew, kes eile õhtul seal chillis. Kui see päike ka jälle välja tuleks, siis võiks eluga isegi väga rahul olla. Ja nii ongi.
PS, lõpetuseks õnnitleks Estiko-poisse II koha eest, väga mõnus asi! Ja Mikku ja Kivijossi õnnitleks I koha puhul, ja Marti õnnitleks ka I koha puhul! (väga keeruline, kui sõbrad nii hullud spordipoisid on).
No comments:
Post a Comment